2.advent.

Laura ei saanud tulla. Läksime sirgelt Kaija juurest. Veetsin temajuures toreda nädalavahetuse. Läksime mingiks poolekaheteistkümneks. Käisime korra toas ja rääkisime Katiga. Puhastasime boksis Kuiviku ja Polly ära. Me ju ei teadnud kas kati tuleb ka ratsa. Läksime lambaid vaatma ning käisime koplis jalutamas. Kui katit kaugel tallijuures nägime läksime sinna. Panime hobused valmis ja hakkasime liikuma. Jõudsime minna peaaegu kopli lõpuni ja põllu peale keerata, kui väike Ettur läbi karjuse meile järgi kappas. Kati keeras järsku Ezra ümbes ja läks tema juurde. Nad jaluatsid ees tallipoole. Polly oli nii katastroofiliselt närvis. Ta oleks tahtnud nagu täiega Ezrale järgi kihutada. Nii raske oli teda sammus hoida. Vastik. Kuivik oli ka suht pöördes. Käskisin kähku Kaijal maha ronida, sest kuivik oli juba siukse nähaga et oleks kohe üles peksnud, sellepärast et teda tagasi hoiti. Ronisin ise ka maha ja olukord stabiliseerus. Jalutasime tallijuurde tagasi. Kati pani Etturi boksi. Ronisime uuesti selga ja tahtsime minema hakata siis jõudis mingi perekond autoga just Mättale. Nad rääkisid, et olid aja kinni panndu ja tüdrukud juba elevil nädal aega oodanud. Kati vabandas, et tal see meelest oli ära läinud. Tund möödus siis paltsil istumisega. Ühel plikal oli külm ja ta ei ratsutanudki. Kati tegeles siis ainut ühega. Alles siis saime minema hakata. Läskime suure põllu pole. Sõitsime ühe ringi ühtepidi ja siis jälle tagasi suure ringi. Traavi tegime palju. Galoppi ka. Pärast galoppi oli Polly nii pöörane. Tõmbles koguaeg. Hoidsin teda kõvasti tagasi. Nii vastik oli ta pärast seda. Kaija üle olin ma jälle uhke. Vot siuke trenn. Ja hiljem olime natsa taos ja siis läksime oma kodudesse.

15. november.

See oli selline pilvise taeva päev. Tõime ära Ezra, Roosi ja Kuiviku. Täkud olid viidud suurde koplisse kus meie trennid tavaliselt möödusid. Laura rääkis et kui tema seal eelmine kord trennis oli siis sai küll ilusti sõidetud. See mõte rahustas mind. Läksime siis sinna täkkude koplisse sõitma. Seekord sõitsin ma Ezraga. Laural ja Kikul oli kahepeale Kuivik ja Kaija sõitis poniga. Kohe kui ma koplisse jõudsin hakkasid Bellami ja Blake Ezrat tüütama. Ezra loopis neile tagajalgu siis sai neist vähe eemale aga nad siiski jaliatsid järgi. Mul oli nii ebamugav ja paha. Kulutasin pool trenni käekõrval jalutamisele ja täkkude ära ajamisele. Lõpuks kui sõita sain feilis mul enamvähem kõik. Traavi sai ikka vahepeal teha. Galopp jäi lihtsalt ära. Olin ilma sadulalta. Laura ja Kiku said täitsa hästi hakkama. Kaijal läks Roosinupuga päris hästi. Ta sõitsis ilma sadulata temaga sirge peal galoppi. Ta oli nii õnnelik. Mina olin ka rõõmus, et ta lõpuks julges ja välja tuli. Nii see trenn meil kujuneski. Hiljem tegmime natuke bokse ja istusime toas. Võimalik et jätsin osad asjad siit välja aga noh, elab üle :D

30 oktoober 2008

Neljapäeval läksime Stellaga Mättale. Bussis kohtasime Eevat ja Saarat. Ilm oli halb. Vihma tibutas koguaeg. Kui bussilt maha tulin oli Laura mul mingite lilledega vastas. Malts aga armas. Nunnud põllulilled. Kati idee oli. Huvitav mis mulje bussirahval jäi nähes Laurat mingite tavakate riiete ja kummikutega. Aga ma arvan et ta on arvamuse juures et olen maalt ja hobusega ja kuulun ka sinna. Ja arvatavasti on savi miuke ta välla näeb, mättal on tõesti ükskõik ja kodukad peavadki seal seal olema, sest mätta ongi ju meie teine kodu, kus kõik meid omana võtavad :) Nii mulle meeldibki ! Hakkasime kohe, kui Kaija oli ka jõudnud, hobuseid tooma. Panime valmis. Sõitsime tikude koplis kus olid Bellami ja Blake. Trenni alguses nagu ikka-jalutasime hobustega. Mina olin Pollyga ilma sadulata. Laura oli Kuiviga, Stella Ezraga ja Kaija Roosinupuga. Tundus, et Stellale meeldis Ezra. Rääkis, et ta painutab hästi sõidus ennast. Stella on ju meil kogenud ja tark hobuste kohapealt. Leidis vigu trennis suupeale vajumisega. Tähtis on temajaoks, et ei vaiuks hobusele suu peale ja ei sikutaks suust pidevalt. Et ühtlane kontakt oleks hea mitte liiga pinges. Ja traavi ajal temaarust meil see välja küll korralikult ei tulnud. Agajah.. vahepeal sõitis põikpäise Roosiga Stella ise. Ta tahtis katsetada kui rikutud see poni ikka on. Jooksime tõkkest traavi ajal üle. Poni ei tahtnud kohe kuidagi minna. Poole trenni pealt jalutasid Kati, Kuivik ja Laura lihtsalt minema. Jättes meid sinna. Tegime siis igasugu traaviasju seal ja proovin galoppi ka, halvasti tuli välja st. Pollyl kiirustas ja veel sada jama. Stella ei tahtnud proovida. Trenni lõpupoole tuli Laura meid külastama sinna. Kaija võttis Ezra ja viis tallipoole. Seni tegi Laura proovis poniga galoppi. Natuke ikka sai. Stella proovis ka natsa. Poni oli sadulata. Jah, poni oli tüdinud. Ja laisk. Siis hiljem koristaisme muda talli ees. Seda oli ju megapalju igalpool. Täielik sügis. Viisime kõik hobused tallist teise koplisse kus ise sõitsime. Kaua mina vastu ei pidanud. Jätsime Laura ja Kati kaheksei sinna, läskime tuppa. Toimus seal suurpuhastus ja Liis oli seal juba mitmendat päeva. Jõime Tetly teed ja sõime võisaiu. Sel hetkel oli tee maailma parim jook. Sest mu näpud olid külmunud ja ei töödanud hästi ja seest võttis kohe väga hästi soojaks kui sain teed ja ja see leib ja kõik oli imehea, sest me polnud mitu tundi söönud. Natukese aja pärast tulid Kati ja Laura ka. Siis mingi ajapärats läskime jälle talli. Tegime paar boksi ära. Kuna meid oli palju siis meie Stellaga olime kutsikate juures. Viisime kutsad õue ka. Mingil hetkel kui jälle tallis olime kaudusid kõik teised ära. Otsisime toast ja igaltpoole. Siis jõudsid ema ja isa kohale ja pidime Katile helistama. Nemad olid koplis. Meile oleks võinud ka öelda. Tegelesime rahaasjaga ära ja läksime ära. Teised pidid veel seal hobuseid jälle ümber paigutama võimidagi. Mõne päeva pärast kui Laura ja Liis sealt lõpuks tulema ssid võtsid nad ühe koera Mättaet ja ristisid ta nimeks Luisa(vist oli nii). Fsio. Kuna ma alles täna seda kirjuatn siis head uued uudised on need et täna sündisid Hermiinel põssad :
Kirjavead on võimalikud. Ma ei viitsi parandada. Kui ma veel üelnud pole siis Tekiila on maha müüdud.

nii ogar saan ainult mina olla.

hei mina jälle siin.

• Tõmbasin Limewirest ühe loo. Kui lugu arvutis oli läksin koheselt telefoniga telekat ühendama ja otsin juba pinksalt laulu hakates juba närvitsema. Hiljem avastasin, et seda lugu ju ei saagi telefonis olla, kui ma pole seda arvutist telefoni pannudki ! violaa blond, maa kutsub ! Siukseid veidraid asju juhtub minuga muidugi.
• Ma olen õnnelik, sest Virumaa muuseumist helistati ja räägiti et ma läheks rakveres 14. novembril kell kaks näitusele. Projekt oli "Minu koolitee". Seletas mulle pika jutu kus see asub ja ma lõpuks ütlesin et parem rääkige seda mu emale, sest tema teab seda kanti paremini. Tüübil oli nagu et miks ma siis üldse rääkima hakkasin sjdxufadgm, õnneks ta ei ärritunud. Andestage mu idjootsus. Ma loodan et mõni minu pilt on ka piisavalt hea et seinale panna ja näidata inimestele.
• Reporteris öeldi, et täna on kolmas oktoober :D
  

18. oktoober

Liisiga läksime hommikul vara sinna et tööle hakata. Kaija tuli hiljem siis kui juba enamus töid valmis oli. Kiku oli ka seltsis. Mingi kolme tunniga jõudsime kogu maja valmis. Siis läksime ratsutama. Liis ja Kiku vaatasid enamusaja pealt, lõpus said meil käekõrval jalutada. Aurik oli ka seal. Mina sõitsin Pollyga ilma sadulata ja Laura sõitis Kuivikuga ilma sadulata. Trenn oli hea tasakaalu harjutamiseks. Mul oli istak hea ja üldse läks hästi. Vahepeal oli tunne et kukun sealt alla aga suutsin selle ikka ära hoida. Galopi osa oli kõige parem. Alguses arvasin et tee natukene prooviks, et kas ma üldse seal seljaski nii püsin aga sain väga hästi hakkama. Polly tegi järske seismisi teiste juures ja oli raske teda edasi kohe ajada. Siis tegin nedest eemal galoppi. Mõlemast jalast sai kohe õigesti sõita ja alguses kippus ta kiirustama hiljem oli rahulik mõnus galopp ;) Laural oli loomulikult kõik Kuivikuga korras. Galopi ajal ainult Kuivik hiljem tüdines ja streikis natsa visates tagant üles, aga õnneks suutis Laura ennast seljas hoida. aaaaaaa, Tekiila ja Kaija olid ka trennis. Kati võttis nad kordepeale. Vahepeal said nad päris hästi hakkama. Galoppi ainult ei teinud. Mingi kahe tunnipärast hakkasime koju liikuma. Vot siuke päev !

Kuna olin öösel ainult mõne üksiku tunni maganud, tõusin ikka üheksa aeg. Jutt oli nii, et kui ilus ilm on siis lähme ratsutama. See oleneb hommikust ja sellest kuidas ilm on. Pidime arvestama ainult trenni sõitmisega, sest Katil oli vaja ära viia Tsaar päeval. Ja selleks ajaks tahab ta juba sõitnud olla. Alguses olin kindel et ma ei lähe ratsutama ja et on mõetu nii lühikeseks ajaks minna jne. aga kui me Madli ja Trinega bussijaamas olime ja kell oli mingi 40.(buss läheb 10.50) tuli päike välja ja oli hästi mõnus ilm. Ainuke probleem oli see et mul polnud ratsutamisriideid kaasas ja olin täitsa tavaliste riietega ja teise jopega, millega ratsutada ei saa. Sellest kõigest päästis mind välja Kaija-Liisa, kes lubas mulle kogu varanduse kaasa võtta. Kiirelt kümne minutiga sain räägitud ema ja Kati ja Kaijaga et tren toimuks. Taskus oli imeläbi 20 krooni, mis võimaldas mulle bussipileti ostu. Jehhuia. Ja siis ma läksingi Mättale. Kui sinna jõdsin oli platsis umbes seitse inimest. Kati tegeles Tekiilaga, kaks inimeste sõitsid Kuiviku ja Ezraga, oli näha et nad olid sellised kobavõitu. Läksin sinna ja Kati käskis mulle Polly ära tuua, kui temaga sõidan. Ootasin siis peale seda ülessannet tükk aega Kaijat. Lõpuks ta jõudis ja siis rääkis et tahab Tekiilat. Kati oli selle pikapeale nõus, kuigi peab võtma rahulikult sõitu, sest tema on ju ka juba tükk aega sõitnud. Läskime siis paltisle ja sõidsime mingi pool tundi umbes. Mina sõitsin ilma sadulata ja päistetega. Üritasin ta rahulikuks saada, korralikult tasakaalu hoida ja ennast lõdvaks lasta. Palju kordi traavis hakkas ta kiirustama ja mängis õmblusmasinat, aga siis ma sian ta jällegi hästi ilusti traavi sõitma. Palju oli hetki kus oleks sealt äärepaelt alla käinud. Kaija mässas ka Tekiilaga seal traavis. Tekiila uimerdas nagu ikka tavaks on. Nii me siis mingi väikse aja sõitsimegi. Ilm oli hea. Mitte liiga palav ega mitte liiga külm. Kati ütles, et mu istak on väga hea kui ma ilma sadulata sõidan, siis ma ei saa neid jalgu ette viia. Väga hea. Hakkasimegi lõpetama. Käisime hobustega pildistamas koplis ja saime hästi palju ilusaid pilte. Saime natuke toas istuda ja vanemad tulidki järgi.

• Ps. Laura käis laupäeval trennis. Sõitis Kuivikuga, Kati oli trenni ajal kuskil metsas omadega. Ja Laura sai üks hästi hakkam, sellepäarst ta pühapäev meiega ei tulnud.

• Üks mees sõitis Kuivikuga. Tänu selle tulid mulle silme ette kõik mehed kes hobusese selga Mättal saanud on. Rääkisin Katile ka, et nii naljakas on hiljem nende üle naerda, sest vaata muidu kõvad tegijad kõiges aga kui hobuse selga saavad siis on karp nii kinni kül üldse olla saab ja nägu on ka surmtõsine :D
  

28.09

Täna oli siuke päev et, tõusin hommikul ja mu esimene mõte oli : appi, ma tahan ratsutada. Organiseerisin, helistasin kõigidele. Selgus, et Kaijal pole trantsporti, Laura ei saa tulla ning Kati ei võta vastu. Jehhuia. Siis helistas jälle Laura ja ütles et ta saab tulla. Siis sain kätte Kati asemel Silja ja ta teatas et me võiks küll tulla. No läksime siis bussiga Mättale. Ilm oli päikesepaisteline. Tegime korda Eltsu ja Kristeli toa ning alt põranda tolmuimeja ning lapiga. Siis ütles Kati et me jõuaks sõta vaid omapead. Seda me tegimegi. Mina sõitsin trenni algul Kuiviku ja Laura Ezraga. Kati soovitus. Algul nagu ikka sõitsime traavi ja sammu ja volte ja täisistaktraavi jne. ja siis tegime galoppi. Tegelikult õnnestus päris edukalt. Tegime pilte ja filmisime. Sõitma hakaksime 14.07 ja lõpetasime kolmeaeg. Laural oli vaja minna kooli 110 aastapäeva tähistamise üritusele pileteid või käepaelu vms. müüma ja minul tädi sünnipäevale minna. Nii jõudsimegi minu emmega varakult tagasi, kuigi Laura jäi veidi hiljaks. Pilte lisan hiljem.  Sorri et nii lühidalt kirjutan. Tahan juba tudimaile ka kunagi jõuda. 

Laura ilma Kuivikuta on nagu sokk ilma sokita.

19.-20. September Trenn+ matk.

Reedel peale kooli saime alles nelja paiku Mättale minema hakata, kuna minu emme oli Rakveres. Sinna jõudnud, istuime mingi aja niisama, kuni Kati meile teatas, et me võiks nüüd minna trenni ja et tema on nii väinud ja magamata, et tema ei viitsi küll meid sinna valvama tulla. Meie esimesed mõtted olid muidugi need et hea nali Kati. Selgus et ta mõtles seda tõsiselt. Tõime omale ära Kuiviku ja Ezra. Panin Ezrale Polly sadula. Läksime tikude koplisse ja jalutasime paar ringi sammu ja siis tegime traavi vaikselt.(Kell 18punktnull1 alustasime sõitu.) Vahepeal jalutasime taha lopide juurde. Tegime täisistakut ning kergentatud traavi. Trenni alguse poole tahtis Ezra mul kangesti kiirustama kippuda, kui Kuivik eemal rahulikult traavitas. Tegin igasugu volte ja asju ja püüdsin teda seal rahustada. Nagu mulle omane suutsin närvi minna ja siis Laura nõu küsida. Hiljem läks mul paremini ja Ezra oli ka rahulikum. Laural tuli Kuivikuga päris edukalt kõik välja. Kuivik, rahulik poiss, oskab Lauraga ennast ikka korralikult üleval hoida. Nad on nagu tervik, kes trenniks, kokku sulanduvad. Tähendab : Laura ilma Kuivikuta on nagu sokk ilma sokita. Tegime galoppi ükshaaval, et me saaks jägida, kas me teeme õigest jalast, mida me loomulikult ei oska.(kukeajud, ps. mõistus pole oma teha)(ps. hüppan õhku, taon pihku! :D) Mina alustasin esimesena vasakust jalast. Tõusis kohe esimene kord õigest. Tegin paar ringi. Algul läks vähe kimaks, aga siis sain rahulikuks. Selleks et ikka suur pööre välja tuleks tuleb Ezraga varakult alustada. Siis jõuab Ezrale ka kohale et peaks enne ära pöörama kui aed vastu sajab. Blond ju. Siis oli Laura kord. Imenunnu tõusmine oli. Väga edukalt läks. Ei koperdanud õnneks, Laura pabistas selle pärast veidi. Siis mina tegin paremast. Mul läks seal sassi, tegime vasakust kogemata, tõstsin uuesti ja sõitsin ikka mõnuslat mingi kolm ringi ikka. Nii mõnus tunne oli. Laura võttis vitsa kätte, kui Kuivik jamama hakkas paremale poole galopi tegemise alguses. Kuivik loopis seal oma paksu peput taeva poole kakskümendsentimeetrit, aga sorri mees, Laura ei kukkunud alla ja sa pidid ikka paar ringi galoppi sõitma. Tegime koos natuke sirge peal ka. Ja see oligi meie superhüper trenn. Jahutasime neid päris pikalt. Lisaks jalutasin Ezrat veel veidi tallijuures, et ta jumala eest haigeks ei jääks. Õhtul käisime saunas ja rääkisime pikalt Hipega juttu, mis oli loomulikult hästi huvitav. Nii tarka ja kogenud inimest annab ikka otsida. Ja temaga vist küll vaikuse hetke olla ei saa. Magama läksime umbes kaheteistaeg. Tudisime üleval kolmeses toas. Hommikul oli kell üheksa äratus. Sõime ning käisime eesleid ja kitsi külastamas. Kiisudega olime ka natuke. Nad on hästihästi armsad. Kella kaheteistkümneks oli ette nähtud mingi kolme-neljatunnine suur matk vankri ja kolme hobusega. Kui tõime neid matka jaoks hobuseid oli meil võimalus minna ilma sadulata selga ja siis tallipoole sõita, juhul kui teised hobused järgi ei tule. Aga mis imet, nüüd kui oli võimalus, et saab selga minna tulid kogu kari järgi. Muidu ei tule kunagi ja nüüd rikkus see meie rõõmu ära. Fantast. Kaheksa inimest pidi tulema ja 11 oli vist kohal. See selleks. Nende ratsutamiskogemus pidi olema hea, seda küll ei ütleks. Üks mees ütles, et oskan ikka, et paar korda olen seljas käinud. haha. Tekiila oli vankri ees ja Kuivik, Ezra ja Polly järgi. Kuivik jalutas tegelikult päris palju osa teest Tekiila ees. Kui temaga üks oskaja naine sõitis siis sõitis ta päris edukalt. Tegi vahepeal põldudel traavi ja galoppi. Metsas vaknri eest sõitis ka traavi. Ei pole ime ka et Tekiila tahtis ka traavi minna ja siis järgi tahtsid tagumised ka traavi minna ja siis oli bdkjasm. Üks mees jäi seal kamba peale joodud Jäägermeistrist veits purju ja asjas lolli juttu. Mingid kinnisvara inimesed. Meie pidime hästi palju hoolt kandma, et kõik väga hästi läheks. Kõigile inimestele pidi ära seletama ratsutamise põhiasjad. Ja jalutamisest ma parem ei hakka rääkimagi. Paar kilomeetrit ikka kokku nagu käekõrval. Laural olid kannad villis ja minul jalad valusad ja ka natuke hõõrus mul. Kui lõpuks tagasi jõudsime ja tuppa saime oli kell viis. Sõime ja läksime talli, viisime hobused maja pool olevast avast välja seljas. Seda rõõmus saime ikka nautida. See määris mu musti teksaseid korralikult. Siis läksime ootama bussi. Ootasime ja ootasime. Möödus kakskümendminutit ja me helistasime Katile ja lasime kontrollida bussireisid.ee-st kas üldse bussi peaks täna, laupäeval tulema. Alati on tulnud ja nüüd jäeti see liin ära. jehhuia. Siis viis meid Kati koju, sest meie vanemad kummagil tuua ei saanud. Kuulasime autos Jäääärt ja kõik. Fsio. Finito. The End.


Kummardus.

Pilte on nagu näha väga palju. Eelmise korra omasi on ka vist.

14. september

Hommikul läksime sinna bussiga. Alguses olime niisama tunnikese toas. Lilli kiisupojad olid üles leitud ja kasti sees, Silja toas võis ned vaatamas käia. Kuus imearmsat kiisupojakest. Kaija -Liisa jõudis parasjagu siis kui me hobuseid grupi jaoks tooma läksime. Tõime koplist Roosinupu ja Tekiila. Rahvas pidi olema pool üks platsil, savi et nad paarkümmend minutit hilinesid. Seni saime meie sõita. Imestasime Tekiila erksuse ja kuulekuse üle. Kui grupp lõpuks saabus, oli nende seas Kaijale palju tuttavaid. Meie Lauraga tundsime ära laagris käinud Gerli, kelle väikse õe kaheaastaseks saamist seal tähistatigi. Tuli välja et Kaija ei sagi matkale, set ta pidi minema koju oma väikse õe sünnipäeva tähstama. Mingi nelja aeg läksime mina Ezraga, Laura Kuiviku ja Kati Tsaariga matkale. Läksime külateidpidi kaudu Vihula mäe peale. Tegime kõigepealt traavi üles-alla. Siis tegime galoppi ülesmäge. Mina kõige ees, Laura minu järgi ja Kati kõige viimasena. Korraga kuulsime, kuidas Kati karjus "Kurat jääge seisma!". Hiljem selgus, et Tsaar oli mitmeid kordi tagat üles visanud. Nüüd kirjutab Laura : nii tere:D. Et siis nagu lõpetasime selleks koraks galopi Vihula mäel ära ;D. Läksime põldude kaudu tagasi. no tegelikult sealt kus tulime :D. Et me siis jõudsime sinna suurele põllule :). seal kus me varemgi sõitnud oleme. Seal siis pidime kõigepealt ühest põlluotsast teise minema etr kodupooole jõuda. Sinna läksime traavis. Aga kui olime siis niinimetatud seal kodupooolsemas põlluotsas, arvasime Krissuga et võiks galoppi kaa teju juuu :). ja siis tegimegi ringiatast ümber kati galoppii. Alustasin mina Kuivariga. meil tuli ilusasti. sain õigest jalast tõstetud ja puha :). siis tegi Krissu ka. Tal mingi Ezra hakkas kimama nagu tavaliselt. Aga ta sai suurepäraselt hakkama nagu tavaliselti Ezraga :). ja siis läksime kojuu. ja täpselt siis sõitsid krissuemmeissi mööda meist :D. niiet nemad jõudsin ennem kohale kui meie. siis me võtsime hopsid lahti ja lasime koplisse. ise jooksime tuppa et asjad kokku pakkida. ja vsoo ;D, läksimegi koju ! :)

Minule meeldib see pilt !

07.09.08 trenn. Teretulemast sügis.

Need pildid on siin Katile. Täna läksime bussiga Mättale. Kui kohale jõudsime oli Kaija meil vastas. Kuna vihma sadas, tõima hobused talli ja istusime umbes kaks tundi toas niisama. Siis kui natsa tibutas läksime sõitma. Mina Ezraga, Laura Kuivikuga ja Kaija Tekiilaga. Kui tikude koplisse jõudsime siis Kati pakkus varjandi välja, et läheks teeks mingi ringi. Aa, mis mainimata jäi oli see et sõitsime sadula-ja valjsteta. Ehk päitsetega lihtsalt. Mutionu maja juures olid suured veelombid ja ebatasane maa. Seal otsustasime sõita trenni. Vesi oli kohati päris kõrge. Katil tuli kummikutesse vett ja lõpuks ta oligi ta põlvedeni ja ka üle selle märg. Ta solberdas seal koos Kaija ja Tekiilaga. Tekiila kohati ei kuulnud sõna ja Kati sõitis temaga ise, sammuti Kuivikul oli paha tuju. Võisime teha vee sees traavi. Hobused tõstsid jalgu siis kõrgele ja pidi hoidma lakast kinni. Vahepeal sõitsin mina Kuivikuga ja Laura Ezraga. Hästi hea oli seal vee lomipdes sõita edasi-tagasi. Vihma natuke tibutas ja sääski oli palju. Sõitsime arvatavasti üle tunni, sest ajataju oli vahepeal kadunud. Hobused oli lõpuks tüdinud ja me lõpetasime trenni. Tegime tallis 7 boksi ära. Istusime toas ja hiljem oligi aeg ära minna.

Sorri, et kirjutasin tegevusi üldiselt. Olen vässu.

26-29. August Mättal.

Kati kutsus meid suve lõpu puhul Mättale. Teisipäeval läksime Liisi autoga Mättale, Kaija oli siis juba kohal. Kati täitis mingi vanemas eas naisega lauääres hobuste kohta käivaid pabereid. Päeval läksime trenni. Seekord teistmoodi, ilma sadulata ja valjasteta. Platsile võtsime kaks hobust nelja peale. Tegime igasugu harjutusi, mis Kati Lusia kursusest õppis. Jalutasime üksteisel käekõrval. Õhtul tegime sama jälle. Õppisime tasakaalu ja õiges asendis liikumist. Sõitsime silmad kinni ja tegime sellel ajal ootamatuid peatusi. Järgmine päev käisime väiksel matkal. Kõik hobustega. Seal olid Laura kuivikuga, Kaija Tekiilaga, Liis Pollyga ja mina Ezraga. Kati jalutas Tarat käekõrval. Õhtul kordus sama mis tavaliselt, ainult et Kaija oli Tekiilaga üksi. Vahetasime hobuseid ja tegime sääre eest ära astumisi. Trennides oli ka Kuivik vahest. Uuspõllud ostsid uue hobuse Utoopia. Ja mättale on ka tulnud Shetlandi(?vist) täkupoiss Ettur. Tarale tegime vahepeal trenniplatsil erinevaid harjutusi. Kati pani talle nöörid seljale ja vaatas hobuse reageeringut. Ta pani Tara temast huvituma ja järgi käima. Ühel õhtul tegime sauna. Vaatasime ühte filmi, mis räägib Lucy õpetusest. hohoho. Aa, panime ka Kuivikut vankri ette kaks korda. Ühe korra jalutasime lihtsalt Asfaltil edasi-tagasi mingi maa. Kõndisime käekõrval tal. Teine kord sõitsime Vihula lasteaeda. Uuspõldude väiksesele poisile järele, kelle nime ma ei tea. Ilm oli täpselt niisugune, et tagasitulles viimase kahe km jooksul tuli hull padukas. Aga ennem oli ilm kena, päike paistis ja nägime ka vikerkaari. Neljapäeval hommikul koristasime alt ja ülevalt ühe toa. Neljapäeva õhtul läks Liis ära. Reedel oli hommikune trenn, milles kõik osalesid oma hobustega.

Uuspõllud ostsid omale soojaverelise hobuse Utoopia.