Monday, March 31, 2008

SEE JUTT SIIN ALLPOOL ON TRENN 30.03 !

Seekord läksime ilma Laurata. Oli pilvine ilm. Mina läksin bussiga, Kaija autoga. Tõime kohe Kuiviku ja Fella ära. Kati tegeles Pollyga, kes saani/ree ette minema pidi. Jooksutasime Fellat trenniplatsil. Kuna oli sula ja lumi, siis oli väga raske hobusega kaasa joosta. Nagu üleval siin näha on hüppaja Fella.(seal oli tõke mille me pärast maha võtsime). Kordamööda me siis Kaijaga jooksutasime teda. Kui valmis olime saime kõik sõitma hakata. Läksime põllule. Polly oli väga energiline ja jooksis palju. Meie sõitsime palju ringe sammu, sest me ei suutnud jõuda alguses järeldusele, miks me hobuseid liikuma ei saa. Lõpuks võtsin ma piitsa ja me hakkasime traavi tegema. Natuke saime teha kui Kaija ütles, et ma tagasi võtaks. Tal oli selle kiirustamise asjaga mingi probleem. Kuivik olevat seal mingit kiirtraavi teinud ja asju. Siis ta kartis ja oli seal suht paanikas, kuna arvas et nüüd rikub kogu minu trenni ära. Ootasime Katit, kes Pollyga meiejuurde jõudis. Rääkisime ja otsustasime nii, et Kaija sõidab oma ja mina oma ringi. Alguses siis proovisin ree/saani järgi sõita. Lõpuks siiski sõitsin oma ringi. See traav oli nii mõnus. Pilte saime palju, Kati pildistas seal ja ta ei pannud tähele et kui nuppu palju peal hoida, tulevad seeriapildid. Ja nii saigi trennipiltidest mingi sada ikka kokku. Natuke ma ikkagi Fellat kartsin, sellepärast ma galoppi ka ei teinud. Traavis ta jäi vahepeal järsku seisma ja siis oli teda peaaegu võimatu edasi suruda. Lõpuks sai säärejõudu ka kasutada. Täitsa mõnus trenn. Vahepeal külastasin Kaijat ja lasin ka Fellal kaela sirutada. Nii see trenn mul oligi-sõitsin traavi ja sammu, erinevaid ringe ja lõikasin suurt põldu tihti. Kui me lõpetasime ja talli juurde läksime, võtsin ma Fella lahti ja läksin temaga uuesti jalutama. Jahutuseks veel siis. Kaija tuli mulle seltsiks. Kui see asi lõpetatud hakkasime tallis minu ostetud kummikomme sööma ja pärast seda bokse tegema. (Kati oli tuppa läinud peale trenni) Kui ma oma telefoni üles leidsin siis just Kati helistas ja kutsus meid tuppa sööma, olime nõus. Sõime, vaatasime telekat ja rääkisime juttu. Järgmine kord võtan siis oma lemmikraamatu ( Sophie Kinsella "Kellel poleks saladusi?" ) kaasa, mille Kati läbi loeb :) Peale seda kõike läksime tagasi talli bokse tegema. Roosi, Isabeli ja Ezra boksi tegime ära. Enne peaaegu lõpetunud boski jõudsid ühed inimesed Mättale, kes tahtsid oma tütrele hobusesõitu korraldada. Boksi saime valmis. Roosi käis sõidus koos kaasas kalpsva Isabelliga. Meie tõime ära Tekiila, vedelesime vankripeal, võtsime päikest ja pärastpoole läksime tinkusi vaatma. Pildistasime neid ilusaid olevusi ja rääksime juttu. Jee, sõit oli tehtud ja nad kõik läksid tallijuurde. Lasime Isabelli ja Rossu sisse ja väiksed tinkud kahekesi läksid Rossu ja Isabelli aeda. Seal aia ees rääkisid Kati ja need külalised palju juttu ja me saime ka jutust osa. See mees oli Fella omanik ja veel kahe hobuse, keda ma tean, aga mul ei tule meelde, et siis annate andeks. Nad läksid ära ja siis meil oli palju sebimist Tekiilaga, kes juba kolmandat päeva saani/reed vedada saanud on. (eile oli kolmas päev). Ühed inglased pidid tahtma saaniga sõita. Nad ei olnud veel kohal ja tänu sellele saime me päiksega saani/reesõitu nautida. Tegime jälle palju pilte. Vahepeal sõitis Katiga ühe ringi Silja ja siis me vaatasime lume peal lamades taevast ja rääkisme juttu. Lõbus. Oli. Sõitsime veel ühe ringi ja kõndisime tallijuurde kuna Steven ja isa jõudsid juba kohale. Ja kõik.

Tuesday, March 4, 2008

Pildid




4.Märts


Meie.
Niisiiis. Kõik see närvitsemine sellepärast, et me mingi pool neli sinna kuskil jõudsime tasus ikka ennast ära. Ühesõnaga sain ühe suurepärase trenni. Päev oli megakena talvine - sadas lund ja maa oli lumekihi all kenasti. Kõigepealt kui sinna jõudsime nägime, et Eldur oli atv ja suure heinakuhjaga käruga mudasse kinni jäänud. Ja teine üllatus oli see, et Kati polnud meile hobuseid ära toonud. Õnneks oli suksud kohe seal talli ees. Vahetasime kähku riided. Kelli seisis kohe ilusti minupoole kui koplisse astusin. Kuivar oli natuke Kellist kaugemal, aga see polnud ka probleem. Hakkasime siis puhastama. Hobustel olid kõhul jää tükid karvade külge jäänud. Need suutsime sealt eemaldada. Kelli sain ma kiiresti puhtaks. Kati aitas Eldurit ja nad koos said ilusti atv välja mudast. Kuivikut aitasin ma ka natuke teha. Painime nad valmis ja liikusime põllu poole. Kati ja Eldur oma atv ja käruga, kus oli heinakuhi olid seal. Nad said sealt karjuse alt läbi koos Kati abiga. Me siis tegime suuri ringe. Kõigepealt jalutasime ühe suure põlluringi sammu. Siis kaks ringi traavi järjest. See traav oli mudugi pingutus mulle. Kelli seal ju kimas täiega. Ja kuivik jäi maha oma aeglase traaviga. Siis tegime teistpidi mingi ühe ringi traavi. Siis pakkus kati välja, et võiks galoppi ju ka proovida. Siis kõigepealt jalutasime ühe ringi puhkamiseks ja lõdvestamiseks. Rääkisin Laurale, et galopp on mingi hullult lahe ja kuidas ta olema peab, kui me järgmine ring teeme. Kati juurde jõudes seletas Kati, et me peaks traavist galoppi tegema ja et kui Laura enam ei taha siis hüütku mulle et aitab. Laura lõi algues araks ja siis me veensime ta Katiga ilustasti ümber. Tegime vasakule poole kõigepealt. Hakkasime kohe siis traavist pihta. "Aitab" - lauset ma ei kuulnud. Nägin et Laura säras seal ülekõige. Tegime mingi veerand ringi galoppi ja siis võtsime tagasi. Emotsioonid olid head. Kelli tõusis mul ilusti ja ei hakanud streikima. Ülejäänud ringi tegime traavi. Siis vahetasime poolt ja tegime teistpidi jälle. Veerand ringi. See oli ka vinge. Lõpus ainult väike lõpp, kus ma tahtsin Kellile gaasi juurde anda, siis ta mul jäi seisma. Aga niikuinii oleks ainult paar sammu saanud veel teha. Laura oli megahäppi. Kõik läks ju hästi. Siis jalutasime kaks ringi jahutuseks. Kell oli 17.15 kui neid kahte viiamst ringi hakkasime tegema. Täpselt õige ajastus. Kati läks ees minema. Ta läks tuppa. Tallijuures siis puhastasime ja panime talli. Pärast panime ka tekid peale kui Kati jõudis. Ega me rohkemat ei jõudnudki teha. Bussikas ootsime päris kaua. Niisama karjusime ja lollitasime nagu ikka. Avastasime, et digikas jäi talli. Seda käisin joostes otsimas, et jummala eest enne bussi jõuaks. Ei leidnud. Buss juba paistis kui kohal olin. Laura helistas Katile ja Kati ütles, et see oli tünni peal hoopiski. Tore. Enam me ei jõudnud ju. Ema ja isa tulid pärast Mätta kaudu läbi ja tänu sellele ilutsebki siin üks piltidest. Nad käisid Rakveres, siis oligi hea juhus. Sinna ei saa ju jätta digikat, kui nv on tulemas Kaija juures :)

1.Märts

Ilmaga meil vedas, taevas oli selline hall. Vahepeal sadas vist lund või asja. Läksime bussiga. Alguses mõtlesin et jään üldse hiljaks. Isa esitas migni sada küsimust raha kohta. Väga temalik tüütu teema. Poodi ma ei jõudnud igatahes. Laura oli suure krõpsupaki ostunud juba. Tallis vahetasime riided ja läksime Katit otsima. Ta oli kuidagi unise näoga. Käsiks meil hobused ära tuua. Mina Kelli ja Laura Kuivik jälle. Kaugelt oli näha, et koplisse küll minna ei tahaks. Tagasitulles ilastasin väheke maad. Ma oleks nagu maratoni jooksnud. See on jube lihtsalt. Puhkasime veidi ja siis hakkasime hobuseid puhasatama :Kuivik oli muidugi ennast korralikult mudaseks teinud. Kati tuli siis ka sinna, võttis nööri ja hakkas hobuste juurde liikuma. Nad kõik ju loomulikult olid koplli teise otsa läinud nagu alati. Kati tuli sealt tagasi Tekiila seljas. TEKIILA SELJAS. Lahe minuarust. Ta oli sellise uimase olekuga. Kati oli temaga millagi proovinud ka sõita traavi isegi vms. Kati siis puhastas kähku Tekiila ära ja proovis Kuivikule westernsadult, mille ta oli koos teist sadulatega Hollandist toonund. Oleks tahtnud ise sõita sellega hoopis. Laura muidugi ütles heast võimaluses ära ja väitis et selle vana sadulaga on parem. Võin kinnitada et ta eksib. Kati proovis siis kõiki sadulaid hoopis Tekiila peal. Ainult ükski ei paistnud hästi minevat. Siis pani ta ikkagi ühe vanema sadula talle selga. Hakkasime siis minema. Põllul läksime alles selga. Esmalt kõndisin mina kõige ees. Aa, ilmast veelet maas oli selline lörts või lumi ja siis olid sellised jäätunud loigud. Tekiila ei suutunud meiega sammu pidada. Lõpuks ühe ilusa põlluringiga jõudsime oma tavalisse kohta, kus olime ennegi sõitnud. Hakkasime traavi tegema. Kelli läks mul täitsa ilusasti. Sõitsin igasugust erinevat traavi. Kuivik seal vahepeal üritas jälle oma tagumikutõstmisega saavutada, aga loomulikult see Laurat ei häirinud. Ta sai alati hästi hakkama sellekohapealt. Vot aga siis ma vahepeal seal jalutasin Kelliga ja kui ma temalt traavi tahtma, siis hakkas tagurdama ja üritama seal olematut saavutada. Hoidsin lakast kinni. Ta tegi migni nägusi seal. Ja vist tagant viskas ka ülesse aga ma olin sügavalt sadulas. Kati tuli piitsaga kaasa aitama. Lõpuks läks traavi siis oli pea koguaeg väljapoole ja võttis seal mingeid kurve ja asju väga järsku ja tasakallust väljaolevalt. Lõpuks sain ta paika ja siis sõitsin kohe pikalt traavi. Pea oli nii mõtteid täis. Kudas ta lihtaslt nii teha võis? Ta pole nagu eriti minumeelest lolli mänginud.. Igatahes sõitsin ta päris korralikult märjaks juba. Siis jälle kui kõndisin ja pärast traavi alustasin algas sama asi uuesti. Kati andis siis mulle selle hea pika piitsa. Piitsa ma eriti nagu ei kasutanud, aga siis ta hakaks jälle liikuma. Kõndisime vahepalaks Kati "nö. majja tassikest kohvi jooma" ja niisama kolama. Ja siis uuesti tagasi sinna. Vahepeal oli Kati mulle ühe oksakese andunud pikema piitsa vastu. Tal Tekiilaga edenes traav täitsa hästi, aga Tekiila oli uimane. Kui seal traavi jätkasime hakkas Kelli jälle jurama. Nüüd juba panin paraja laksu ära, millepeale samm kohe kiirenes ja oligi traav valmis. Enam ta nii ei teinud, võinoh ei jõudnudki sest sõitsin traavi ära ja siis hakkasime jahutama. Panime hobused talli pärast puhastamist. Tekid panime ka ilusasti peale. Läksime tuppa. Kati arvas, et võiks meile süüa pakkuda. Kati näitas midagi arvutist enne sööki Siljale. Algul Lauraga nagu pesime käed ja istusime lauda siis ma avastasin, et võiks ennast peeglist vaadata ja siis toetasin põlvega sinna kapi esise peale. See läks katki. Klaas seal peal. Läksin Laura juurde ja rääksin mis toimus. Noh seal käis mingi praks läbi vms. Laura mudugi soovitas mulle neile kohe ära rääkida. Mina tropp oleks selle äärepealt avastamiseks jätnud aga siis Laura õnneks veenis mu ümber. Rääkisn migni tobeda väriseva kiire häälega selle ära neile. Silja tuli ainult vaatma ja ütles et ta tegeleb sellega ja et ma ei puutuks klaasi. Ta oli nagu üpris rahulik. Appi mul oli nii mark olla lihtsalt. Ma tundsin kuidas ma näost punane lihtsalt olin. Läksin mingi värisevate kätega Laurajuurde ja rääksin talle midagi mõtetut teemat. Närvilisuse pärast mudugi. Lõpuks siis nad tulid lauda ja me hakkasime sööma. Mingi kergelt mark oli olla seal. Mõtlein et parema meelga istuks õues kui seal. Sõime suppi. Hästi hea oli nagu ikka. Hakkasime siis ees minema et ära tuua Amrita ja Reps kordetamiseks. Reps juba kõndis rahulikult tallipoole. Sealt läks võttis Laura ta kohe kinni siis läksime Amrita järgi. See läks natuke raskemaks seal välitalli juures. Kõik olid sellised erksad ja Fella tõmbles seal kaa. Olime juba suht lootuse kaotanud aga ma sain juba päitsed pähe siis läks lihtsamaks. Hästi rahulikult läksime tallipoole. Püüdsin Laurale selgeks teha, et temaga peab väga ettevaatlikult ringi käima.
Tallijuures me ootaisme ja ootasime ja Katit ikka ei tulnud. Laura jooksis ponide juurde, ma ei viitsind tal sabas käia ja läksin talli. Pärast ma jõudsin sealt tagauksest välja ja nägin et Laura läks toapoole. Okei, jurasin seal tallis natuke ja siis läksin ponnide juurde. Isabelliga möödus paar minutit nunnutades. Hoidis oma nina minu näo vastas ja uuris mind palju. Istusin siis väheke seal väikses vankris üksinda. Kõrvalaknast nägin kuidas Natalja jooksis seal muda sees galoppi ja teised hobused traavi tallipoole. Kuulsin et atv jõuab talliette. Neli meest koos atvga olid seal talliees just peatunud. Keegi ei suvatsenud mulle teregi üelda kui talli läksin. Viisakus on maalt kadunud vist. Kõik läksid nad tuppa. Nägin aegajalt kuidas Laura majajuures edasitagasi jooksis. Lõpuks võtsin ma ajakirja ja hakkasin sead sirvima vankri peal. Seal olid mingid hobusekaubad. Laura jõudis siis lõpuks minu kõrvale. Rääkis et üks kitsepoeg oli sündinud veeämbrisse ja Kati püüab nüüd teda elustada. Mõtlesin et me ei jõua midagi teha enne bussi vist. Läksime siis vaatma. Teepeal mõtlesime et ta hüüdnimi võiks nüüd Hiro Katimura olla. Kati oli juba elustamisega õnnetunud. Pisikesel tuleb vaid natuke harjuda eluga ja siis piima imema asuda. Polnud seal kitseruumis kunagi käinud. Lahe oli ikkagi. Nägin teist väikest kitsekest ema juures. Imenunnu. Helistasin siis kiirelt oma emale ja käskisin seitsmeks tulla. Tallijuures panime siis hobused valmis. Selga ikkagi keegi ei lähe aga harjumisepärast ikka. Kõigepealt jooksutas Kati trennikal neid kahte elukat. Senikaua hoidsin ma Albertit, kes värises mu käte vahel ja kangesti hobuseid taga ajama kippus. Amrita pani vahepeal Repsile kapjadega ja vahepeal perutas natuke ka Reps. Tal oli see sadul täitsa uus ja imelik seal seljas. Sadul vajus perutamisega kõhu alla välja. Kiiresti lahendati see probleem ja natuke jooksutati suksusi veel. Siis võtsime nad käekõrvale ja läksime välja trennikalt. Amrita Kati käes otsustas mingi imeliku hüppe ja paari galopisammuga trenniplatsilt väljuda. Laura siis mingi käte värisedes andis kohe Repsu minukätte. Kohe kui midagi on siis on kohe Reps minukeäs. Loomulik ju. Jalutasime jala väljakul edasitagasi. Oli näha, et Amrita ei sallinud Albertit enda ümber. Vehkis vahepeal seal tagajalgadega. Reps jõudis Laura kätte siis kui ta avastas, et ma saan temaga täiesti normaalselt hakkama.Loomulik jälle ju. Mul oli külm. Jalutasin seal hämaras kuskil pori sees. Lõpuks Kati arvas, et võiks tallipoole minema kahata. Tallijuures natuke mässasime, siis hakaksime heina ära viima. Laura ei julgenud seal väikses kärus kaasas istuda. Mina usaldasin nagu suht palju Katit ja mul suht suva mis juhtub. Laura tuli järgi meile. Ma küll ei oleks viitsinud. Lõpuks siis tallis tegime pärast seda kõike veel ühe boksi ja siis lasime hobused sisse (paar hobust) ja vaatasime eesleid. Lõpuks siis jõudsid ema ja isa kohale. Oh jess isa kaa. Nii huvitav. Olin seal autos suht vait. Enne tallis rääkis Laura et ma võiks temajuurde minna. Ma rääkisn et olen nagu tõeliselt väisnud ja et ta saab seal kodus üksi ise ka hakkama. Nimelt olid ta vanemad kuhugi sünnipäevale läinud. Kodus jõudsin esimese asjana vannituppa peegliette. Pesin käsi ja nägu ning vaatasin enda kurbasi väsinud silmi peeglist. Simad- mu lemmikud endajuures meeldisid mulle tol hetkel täiega..

Appi kirjutasin seda juttu ainult ühe tunni ja kuksil komteistminutit + kontroll 9 min.

26.02


Kaks uut eeslit.
Tulen koju ja hakkan telkut vaatama. Tõstis omale kurgipurgi ette ja sõin paar tükki. Isa kohe : Ära söö neid nii palju tee omale makarone võimidagi. Mul oli enamvähem et kuule muuda oma ees ja perekonnanimi parem näiteks äkki Promleemseks probleemiks. Ahjõu ägedik. Läksin teise tuppa telkut vaatma. Ja nüüd kõigest algusest peale :
Koolis saime varem ära. Küngas oli haigeks jäänud ja sellepärast jäid geo ja bio ära. Yea. Neli tundi siis. Laura pidi ennast ära küsima kusti ühest keka tunnnist ehk seitsmendast. Et siis et ta oleks poolkolm umbes valmis. Nagu mina alguses pidin olema. Kaija-Liisa ei saanud hambaarsti pärast tulla. Kodus käisin kiirelt kassiga ühe ilusa ringi ja lugesin oma lemmikraamatu lõpuni ("Mis juhtus, Ann?"). Ja siis natuke uut raamtut sain ka alustada. Ja siis ma sättisin valmis. Sissejuhatuseks, et Kati plaan on nii, et müüb vaskeveokad maha ja jätab endale tinkerid, kes tulevad alles Mättale, kuna Kati tuli Hollandist tagasi hoopis kahe EESLIGA !, SAATE ARU EESLID !(lisaks veel kaks laigulist jänxi ja ühe sea) Kui lahe minuarust. Ja siis et kevade poole ongi nii et raskeveokatele baibai ja siis ongi eestlased ja tinkerid. Ja siis tulevad uusi sõidukad ka sisse. Ja siis on hea plaan, ainult Kuivikust,Natist ja Kellist on natuke kahju, et ära lähevad..
Kell sai alles kolm kui seal olime juba. Ilm oli just pöördunud pilviseks. Hommikupoole oli päike, aga nagu ikka, arvas ilmataat et võiks halli kulmu kortsu ajada ;) . Niisis talli ees olid eeslid. Esimest korda elus katsusin eeslit :D Kui Kati sinna jõudis siis rääkis ta, et üks on isane ja natuke julgem teine on emane. Niisiis, emale ütleisme vahepeal baibai. Tõime hobused ära panime valmis ja läksime algul trennikale.(Mina Kelliga,Laura Kuivikuga). Kati korrastas seal vahepeal Valentinat ja pildistas teda. Trennikalt kadusime ruttu. Sest seal oli muda. Läksime põllule, sõitsime ühe suure ringi ja siis väikest ringi traavi ja asju. Siis tuli selline asi, et oli vaja kordet ja Katil oli kähku vaja majas midagi askeldada. Siis me jalutasime ühte ringi tallist vasakul pool seal künka ümbruses ja maja poole ka natuke. Lõpuks Kati tuli ja me läksime kohe sinna õigele ringile tagasi. Laura läks Kuivikuga eemale traavi tegema. Proovisin algul ise. Sain ilusti tõsta aga siis Kelli hakkas seal junksima - jäi seisma tegi mingit hüplevat asja ja midaiganes eks ja siis jäi seisma kah veel. Saamatu olek. Tegin kordel. Teda häiris midagi. Vb uus sadulatekk, mille Kati Hollandist tõi? Eitea, igatahes ta ei olnud täna sugui seda nägu, et ta galoppi sõita tahaks. Teistipidi ringi tegime ainult traavi. Mul oli ükskõik, tuju oli läinud. Galopp on ju oluline osa trennist, pealegist ma polnud ammu teinud ja see oli üldse väsitav. Nüüd Laurast. Esimesel trennipoolel viskas Kuivik jälle tagant ülesse. Ta jäi selga ja sai nagu hakkma kartama ka ei löönud. Tubli. Ta nagu pani tihti proovile Laurat. Aga ta ju ei viitsi oma paksu peput kõrgele tõsta :) . Nad hakkasid pärast mind galoppi proovima. Filmisin Kelli seljas neid. Kuvik hakkas galoppi migni hiiglasliku hüppetõukega. Ja siis ilmselt oli see ebamugav kõrge kaldu olev galopp, mis oli esialgu nagu ebamugav Laurale. Ta jäi selga ilusti, aga siis kui nad seisma jälle jäid, tuli ta kohe maha ja ütles Katile, et ta tahab vaadata kuidas Kuivik sõidab galoppi. Noh ühekorra pani tagant ülesse vist. Seda kõike filmisin. See on ka siis kuskil üleval varsti eks ;) . Kustustasin esimese filmi ära, sest ruumi ei jätkunud. Mõtlesin, et Laura teeb veel, aga ta ei tahtnud seal nii teha. Hakkasime kodupoole minema, oli juba poolkuus juba vist. Bussile oli vaja jõuda kaajuu. Hehopsti, Kuivik tegi ehmatuse peale natuke galoppi. See oli mudugi nats väärakas aga siiski. Minul Kelli ei teinud ka midagi hullu, mingi erk traavisamm ainult. Kati sõnul tuli välitallikese tagant mingi hobune (ma ei mäleta just kes) välja. Ootamatult i guess. Tallijuures siis võtsime kähku hobused lahti ja siis talli. Vahetasime riided ja läksime bussikasse. Buss jäi mingi kümmeminutit hiljaks. OoOoO, ja kes bussijuht oli. Jah, see sama pervertne mees, kes mind igal korral, kui ma bussis olen, peeglist piilub. Haigeasi jah. Bussipilet oli 22 krooni ! Ta lasi mind teeotsas maha. Hea seegi. Sellekskorraks siis oli kena teisipäev ;)

10.02


Läksime kell kaheks. Kaija-Liisa ei tulnud. Tal polnud trantsporti. Kui tulime ,siis tekkis Liisil mõte et läheks matkale. Kõik olid nõus, peab ainult Kati arvamust kuulama. Seal tulid veel mingid inimesed, nendest üks rääkis, et ta oli Natalja omanik. Niisis , nad läksid siis ära kui Kati jõudis. Katile tundus meie ühine idee väga hea. Ta rääkis et tooks Natalja siis ära. Laura arvas, et võiks Kuiviku ka taha võtta aga sellele mõttele tõmmati kriips peale. Ta pabistas üldse palju. Hakkasime siis minema mingi kella kolme ajal. Siis oli veel ilusti valge, alla ei sadanud midagi. Lebotasin mõnusalt vankripeal. Niisama nii mõnus oli olla. Jõudisme risti ja siis tuli traktor , keeras ka just sinna kust me tulime, Natalja ehmatas, üritas seal mignit galopihüppeid aretada, aga Kati peatas teda kiiresti. Vahepeal kartis ta autosi ka. Sõitsime läbi Vihula mõisa. Sealt mere poole, me tegime seda pikka ringi, mitmetunnist. Nii mõnus, täielik nauding oli see sõit. Sõime šhokolaadi. Hakkas pimedaks minema. Laural oli vahepeal külm, tal olid tekid ümber. Metsapeatuse tegime kaa. Andsime Nataljale leiba. Ta oli enadaga päris läbi. Ikkagist kokku 17 km. Näpud külmetasid, küsisin eesistujatelt et kas nad massaaži tahavad, Liis ütles, et taha, Katrin ei osanud midagi üelda, siis ma hakkasin talle tegema. Jess, näpud sain sooja. Vankril käis teema masööridest, pulmadest ja üldse elust. Nii tore ja mõnus oli. Täitsa pimedaks läks, kell tiksus vaikselt juba kuue juures. Katile meeldis et ma teda masserisin- ma vist ei oska kirjutada sorri. Natali oli omadega läbi. Nii mõnus oli see sõit ! Ammu pole nii lahe olnud. Juttu jätkus neil seal ees ja kuulata oli ka tore. Tagasi jõudsimegi kuskil pool seitse või nii. Lappisime tekke kokku ja Natali pandi talli. Teised läksid heina viima, seekord ma ei viitsinud kaasa minna, olin niisama tallis ja lugesin sõnumeid. Toas andis Kati Laura ja Liisile "Jan Uuspõld läheb Tartusse" dvd , nad annavad pärast mulle ka vaadata. Pärast uksepeal rääkisime niisama ka veel juttu. Eldur oli ka seal. Tal oli õige päev täna sünna, aga pidu ilmselt ei olnud. Peeti varem. Kati oli loomulikult selle ära unustanud :D , Katil olid juuksed lahti, nii pikad ja paksud, ilus nägi välja. Mingi teema arenes seal ja kõik me naersime. Siis hakkasimegi koju minema.

Ps. Kati oli uue hobuse ostnud. Ta nimi Elisa.

3.Jaanuar 2008


Kelliga.
Läksime bussiga, juba hommikul oli päike , ühesõnaga fantasitiline ilm. Sellepärast ma ka digika kaasa võtsin. Kaija-Liisa jõudis ka täpselt õigel ajal. Samal ajal. Läksime siis uurima kuhu Kati jääb. Ta oli juba valmis sättimas kui me sinna jõudsime. Tõime ära koplist Kelli mulle, ja Laurale Kuivik. Kaijal oli veel teadmatus. Lõpuks võttis ta Natalja. Kui me teda eraldi tooma läksime, siis ta vahepeal tõmbas seal tagasi, sest Kaija ei jõudnud teda kinni hoida. Eldur läks just siis ju heina sinna hobusele panema. Aga tema abiga saime ta siiski ära toodud. Kuna maa oli külm , siis proovisime sõita talli kõrval platsil. Seal natuke sõitsime ja siis arvasime et võiks ikka jalka platsile minna. Seal oli suhteliselt palju selliseid jää kogusid, niiet ühelpool pidi väga hästi juhtima. Traavi tegime muidugi kaa. Kati pildistas meist mingi sadaüks pilti. Niikuinii midagi toredat seal leidub. Tegin erinevaid traaviharjutusi, Kelli liikus nii hästi, nagu alati. Väga hea oli sõita üliaeglast traavi täisistakus, kadestusväärne teistele. Kaija-Liisal oli jälle mingi tobe kartuseprobleem ja ta terve trenn kõndis. Kati vahepeal tegi seal traavi ja igasuguasju Nataljaga. Ja siis jälle sõitis Kaija edasi. Laura tegi seal ka Kuivikuga julgelt traavi. Kuivik üritas isegi vatsu punnida tõstes tagumikku, aga see polnud midagi hullu. Trenn oli mõnus päikeseline ja ilus. Galoppi me ei teinud, keegi ei pidanud seda heaks mõtteks. Hakkasime siis lõpetama. Jahutasime ja rääkisime teadagi hobustest. Jehuu. SIIIS tallijuures avastasin et Kelli on ikka veel märg, jalutasin siis veel seal trennika kõrval plastil. Laura ahvis ka mind. Kati karjus maja eest et me võiks hobused kähku talli panna, et nad ei külmetaks ja tuppa tulla teed jooma. Kaija karjus vastu siis et me ei saa keegi Natalja sadulavööd lahti. Kati ronis siis tallijuurde ja me jurasime seal veitzz hobsutega. Lõpuks läksime tuppa. Sõime hea kooki ja rääkisime juttu. Alguses rääkis meiega Kati kaa, aga mõne ajapärast pidi minema Koljakule mingeid vajalike asju tooma. Pärast selgus et ta tõi sealt päitseid vms. Seni kui ta ära oli, me istusime toas, rääkisime ja tegime üksteisele massaaži. (Vahepeal kui me tallis veel enne ringi sebisime siis külastasi Uuspõllud jälle talli, olid niisama jalutanud siia.) Nad läksid enamvähem samal ajal ära kui Katigi. Silja pakkus meile süüa ja vahepeal käis ikkagi pikutamas ka. Eldur istus ka suht enamus aja meiejuures ja vaatas telekat. Sealt tuli mingi indiaani film. Lõpuks kui Kati tagasi jõudis tuli ta tuppa ja ütles : " Noh talli nüüd ! " , see oli nagu poolnaljaga. Siis me hakkasimegi sättima, ta ise läks juba ees ära. Tallis tegime bokse ja niismaa jurasime seal. Lõpuks arvasin, et võiks emale helistada ja siis võttis isa vastu et me juba tuleme ja et olme juba kohevarsti Sagadis. Noh, see selleks ju et ma tahatsin üelda, et tulge hiljem et meil läheb veel aega. Nad suutsid mu loomulikult närvi ajada. Keegi ju ei mõtle sellele, et vaene Kati peab nüüd tallis palju rohkem tööd tegema. Ma oleks tahtnud nii inimest aidata. Ema ja isa olid kohal. Niisiis autos toimus mulle loeng, et kõigil on oma elu ka ja et täna on saun ja peab veel süüa tegema ja blablaa ja isa rääkis sellest, et küll on tore et on inimesi, kes hobuseid vorstiks teevad ja et on palju hobuseid keda peaks välja koolitama, et meie peaks kindlasti selle ameti võtma tema mõtete järgi. IGATAHES BLAABLAAA.

26.01.

Oh jeerum. See oli nii pikk päev Mättal. Mingi kell 11 olime seal. Liis sõitis autoga ja mina sain ka Laura ja Liisiga. Kaija oli eesti keele olümpiaadil ja siis ta ei saanud nagu tulla. Aga ta pidi pärast tulema kuidagi, et õhtul minupoole tulla. Enivei. Pidime jalutama perelaagis osalejaid. Mingi sündroom neil ka, aga midagi hullu nagu polnud. Mina panin Kelli valmis, Laura Kuiviku, Kati Roosinupu ja Liis Fella. Osa inimesi olid ju suuremad ka. Siis jalutasime mina Rossut, Laura Kuivikut, Kati Kellit ja Liis Fellat. Päike säras mõnusalt vahepeal pilvetagant. Kui me sellega diil olime siis hakkasime ise kohekohe sõitma trennikal. Muda seees sõitsin ma Kelliga mõnusalt hästi traavi muda pritsides. Teistel ei tulnud üldse hästi välja seal trennikal, siis mõtlesime, et käime siis põllupeal. Mõtlesime, et jõuame ikka enne kui rahvas läheb Hellaga vankris6itu. Läksime siis kohe kusagile ringi peale. Kaija-Liisa helistas mulle, tahtsin Kellit seisma, aga ei sanud üldse ja siis oli nii halb hetk üldse helista. Laura juras seal Kuivarile ka ja siis lõpuks sõitis mulle ette. Siis vaatasin kõrvale ja nägin galopeerivat Fellat, kes tagant üles lööma hakkas ja Liis kukkus alla. Katkestasin kõne ja tulin maha. Kati võttis Kelli kohe kinni ja ma tulin maha, ei või ju Kellit ette teada, äkki hakkab ka tõmblema. Liis ei saanud haiget, ainult tagumik oli märg. Kati tegi kordet Fellale. Päris palju kohe. Siis ma tegin paar ringi traavi ja me pidime hakkama minema juba, sest muidu ei jõudnud Kati oma ajaga valmis. Läksime siis ringiga tagasi. Kati pani Hella valmis, mina tegin pilte, jänkudest ja hobustest. Ühe hea pildid sain Liisist ja Hellast ka. Kui rahvas hakkas minema, siis tegime bokse ja vele pilte igasuguseid. Tegime 4 ja pool boksi valmis. Kui Kati jõudis siis semmisime seal veitzz veel ringi ja siis Kati kutsus meid enne sõitu veel suppi sööma, kõhud olidki tühjad. Siis sõimegi lõbusalt suppi. Päris palju nalja sai. Kati ei olnud meie seltskonnas. Kuusekännu ratsatalust tuli perenaine Fellaga sõitma. Teda proovima ja võipolla vahetatakse ta ühe sinisilmse kimmeli vastu. Lauraga läksime siis teda sõidu ajal vaatama põllu peale. Liis tegi bokse ja jõudiski valmis ka. Kaija jõudis nüüd. Hakkasime siis pimedas hobuseid valmis panema jälle, nad ju seisid lasipuude ääres paar tundi. Samad hobused võtsime. Läksime siis jälel samasse kohta ja jätkasime trenni. Nii hästi läks, tegin Kelliga igasugu volte ja asju ja traavi jooksis päris hästi. Laura sai ka Kuivikuga suht hästi vahepeal, Fella kalpsas ka seal mõnusalt vahepeal. Annika (see tädi) rääkis meile sõidust seal palju, nii lahe oli kuulata. Ta küsis ka Kati käest, et kas mina olen seal edasijõudnud, et mul nii hästi läheb ja Kati ütles, et ma olen kõige kauem siin Mättal käinud. Nii lahe ,vaatas kaugelt ja arvas, et olen proff ^^. :D . Nii pime oli. Tähed tulid välja, nii lahe oli. SIIS hakkasime lõpetama. Tallis veel sebisime ringi. lasime hobused sisse ja tegime natuke boksi lõpetust. Siis oli kojuminek.

Ps. Kaija-Liisa ju oli minujuures. Õhtul tegime hullult pilte ja sai nalja. Pool üks olime majakatusel ja vaatasime tähti. Hommikul magasime mingi poole üheteistkümneni ja siis läksime õue. Olime rannas ja niisamaa chillisime. Kõndiseme Männisalu ette ja ootasime Laurat, kes pidi iga minut jõudma. Käisime Ookas söömas. Ostisme friikartuleid. Mina ostsin Kaijaga kahepeale ja Laura endale. Pärast seda ostsin meile juustupalle. Jalutasime randa ja poodi ja randa ja poodi ja uuesti randa. Tegime palju niisama naljapilte. Lõpuks siis emaga saime koju. Nad läksid poodi niikuinii. Siis õhtul sõime niisama ja tegime üksteisele mažaaži ja rääkisme elukutsetest ja tulevikust. Varsti läks ta siis koju...KÕIK.TSAU. Kirjutamisest kopp ees.

20.Jaanuar

Täna hommikul sain veel enne minekut raamatut lugeda, süüa ja tuba isegi koristada. Kell 12.20 enamvähem tulid Liis ja Laura. Liis sõidab ju autoga. Seal jõudis peagi Kaija Mättale ja Kati ka talli. Kõik hobused olid tallis. Piilusime kõik üle. Kõik tundusid ärevil. Kati ütles, et nad võivad olla energilised, kuna nad öösel tallis olid. Välja tõime Natalja(mulle) ,Fella(Liisile) ,Kuivik(Laurale) ,Roosinupp(Kaijale) koos Isabelliga. Kati ei sõitnud. Ainult meie. Alguses jooksutati Fellat,Natit ja Kuivikut talli kõrval platsil. Siis nad tegid galoppi ja perutasid ja hammustasid. Lahe oli neid vaadata. Sammuti lasti ka kõik hobused välja. Ja Aani pandi talli kõrvale platsile, kui kolm tanki olid välja võetud. Panime siis suksud valmis ja hakkasime minema. Õnneks vihma ei sadanud ja oli ilus ilm. Alguses sõitsime trennikal. Tegin seal traavi ka. Kordel tegid Liis ja Fella, Laura ja Kuivik traaviringe. Kaija ja Rossu jalutasid rahulikult. Pilvede vahel hakkas särama oranž päike. Pilved hajusid ja päike hakkas vaikselt loojuma. Läksime põllule jalutama. Tegime suured ringid. Lõpuks jõudsime kuskile tahapoole ja võtsime ilusa ringipeale. Seal siis tegime traavi. Fella tegi ilusti ja rahulikult. Laura alguses ei saanud hästi traavile, aga pärast õnnestus tal paremini. Väsitasin ennast. Tegin palju traavi. Vahepeal üritas Natalja mul seal igalepoole pöörata ja saavutada olematut ja sõita väikest ringi, aga siis ta sai ikkagi aru, et selles pole kasu. Kaija eriti ei julgenud teha traavi. Rossu oli ergas põllul alati. Katil oli korde käes, ta küsis, et kas ma tahn galoppi ka teha. Mõtlesin siis, et võiks ju teha, aga kordel siis. Tõstsin galoppi, Natalja tõusis nii hästi, tegin korralikult mingi kuus ilusat pikka ringi. Kati ütles, et olen tubli. Mõtlesin et mul läheb kõik nii hästi. Tõstsin teisest jalast tundsin kuidas ta viskas eest ja tagant ja mingi tobe hüpe mis ta keha silla kujuliseks ajas. Tundsin, et äkki võiks kinni hoida. Ma vist isegi põlvedega üritasin, aga jalusted tulid supsti ära ja järgmine hetk oli taevas. Ei ma ei surnud ära. Ma nägin taevast. Minust meeter kõrval oli Natalja, kes seisis ja lõõtsutas. Olin kukkunud vasakule küljele pikali. Kati tuli ja küsis, kas minuga on kõik korras. Ütlesin, et jah ja tõusin püsti. Valus ei olnudki. Kati lasi Natalil galoppi teha, korra ta perutas ka natuke - viskas tagant üles või nii. Siis läksin selga ja sõitsin traavi. Jah ma julgesin. Lasin tal paar suurt ringi ümber kõigi joosta ja siis jalutasin, patsutasin teda. Liis tegi natuke poolistakus galoppi kordel. Laura ei julgenud. Nii oligi. Siis tegime pika ringi veel taha taha, kus polnud ammu käinud. Ja lõpuks jõudsime teise lahtikäiva aia juurde. Puhastasime hobused ära, panime tekid selga. Tegime viiekesi pokse ja lollitasime ka :D . Viisime heina, õues oli pime, peale selle olid taevas tähed ja säras täiskuu, mis valgustas maad. Nii ilus oli. Lõpuks panime osad hobused talli ja byebye. Koju jõudsin kell pool seitse umbkaudu.

Nv + trenn (Jaanuar ikka)

Õugaad. Mis ma siis tegin ? reedel ei teinud midagi. Laupäeval sain Meeriga kokku. Alguses vaatasime kella neljani telekat ja siis läksime poodi. Poest tahtsime mööda suurt teed tagasi kõndida. Läksime O-kõrtsi. Panime rahad kokku ja ostsime juustupalle mis olid täiega head. Mõnus. Siis jalutasime Kellegi maja ette, sest Meeri tahtis oma mobiili kätte saada. Siis tuli üks maja juurde ja andis telefoni ära ja siis ta viis midn koju ja ma võtsin asjad ja siis ta viis meid Meeri vanavanemate juurde. Sela olime paar tundi ja siis läksime Grilli ette . Olin karvastega väljas :D Funn eks. Ja mingi kell 12 jõudsime öösel tagasi. Siis samal ajal jõudsid ka vanaema ja vanisa koju tal. Nad olid terve päeva ära ja sellepärast Meeri siin oligi. Hommikul sõitsime sama bussiga. Laura tuli ka muidugi. Meeri läks Haljala rahvatantsu. Mättasse jõudes andsime kalendri üle. See oli plakati peal laiali jaotatud. Katile meeldis väga. Me ootasime Kaijat, ta jõudis varsti. Panime Roosinupu ,Natalja ja Kuiviku valmis. Oli vihmane ilm. Läksime trenniplatsile kus umbes 40% moodustas VETT, 10 % jubedat mudaga segamini muru ja ülejäänud muda. Aajah. Tallijuures keksis Isabell. Ta lõi Oma minikapjadega Laurat. Aga midagi hullu polnud. Ta oli terve trenni energiapomm. Keksis täiega. Trenniplatsil võttis Kati Laura ja Kuiviku kordele. Mina ilma sadulata sõitsin väga vähe Rossuga traavi. mul tekkis lihtsalt masendus sellisest trenniplatsist. Pisike koperdas ju ka - oli kapjadega väga ettevaatlik. Natuke proovisin traavi. Kordelolijad ju hõlmasid pool trenniplatsi seal. Ja pärastpoole oli ka Kaija ja Natalja kordel. Minul ei läinud üldse. Ja peale selle kõige olid ka migni mees ja naine seal, kusjuures naine mingi üritas seal sõna võtta. Õpetas seal. Võttis vaikselt juba kopa ka üle. Kuula jah võõrast. Pärast läksime põllule. Sinna täitsa taha ka. Roosinupp oli selline kartlik. Pärast tuli sealt kivi hunnikust üle minna. Ma tulin maha. Roosinupp hüppas seal kuidagi üle. Ma teadsin et midagi sellist võib olla. Ja siis ta ei seisnud mul paigal ka. Kippus traavi. Lõpuks jäime seisma kuskil kohas ja siis ma võtsin Natalja. Sõitsin ümber teiste traavi. Nii hea oli lõpuks HOBUSEGA sõita. See tädike võttis Kuiviku ja sõitsi seal vabalt. Ütles veel et Kuivik on nii mõnus hobune. Kaija ja Laura vahetasid üksteisega Roosinuppu. Läksime tagasi. Story over. Tallis sebisime ringi. Käisime ka toas ja sõime saiakesi, mis me ise kaasa võtsime. Pärast tegime bokse ja siis olime veel toas. Aureelia tegi ekskursiooni seal. Ja siis tuligi ema järgi.

5.Jaanuar

Käisin ratsutamas. Kui tõusin säras päike. Õues tundus külm ja maa oli külmunud. Bussijaama jõudsin kähku. Laura oli peagi ka seal. Bussi sai nalja. Kui sinna jõudsime siis Kaijat seal polnud veel. Vahetasime riideid. Normaalselt nalja sai nagu ! :D Kõhulihased valutasid ja hingata ka ei saanud. Kammis veitzz mis teha. Tõime Kelli ja Aani ära. Kaija jõudis siis tõi ta Roosinupu koos Isabelliga ka.Kõik olid valis siis hakkasime jalkaplatsile minema. Kristin oli ka seal koos Katiga. Aaniga sai Laura väga hästi hakkama. Lõpuni välja kohe. Kaija palju traavi ei teinud aga temalgi polnud viga. Minul Kelliga oli niiet pidin sõitma Kuivari sadulaga. Proovisin erinevaid tehnikaid teistmoodi sõita. Kasutasin ristluud. Tegin volte ja valisin kiirust. Kontrollisin ennnast et kõik oleks okei. Tuletasin meelde kõik Kati üeldud õpetused. Nii hea oli. Tegin palju traavi. päike paistis. Kuigi oli külm. Nuuskasin ka palju. Ma olin nii õnnelik, et mul hästi läks. Seni läks kuni ma arvasin, et ma võiks galoppi ka teha. Kui tahtsin tegema hakata sammust siis ta kiipus mul juab enne proovimist migi traavi.Ja siis ma ei saanud seisma ja siis mul oli nii suur häda sellega. Ma tõmbasin suust ja blaablaa.Ühesõnaga sitasti läks. Natuke sain ja siis ta jäi järsult seisma vms. Lõpuks tegin kordel. Siis ei olnud üldse mugav ka. Üldse oli selline põrkav koguaeg. See mu tuju ajas ära. Jalutasime hobuseid ja rääkisime kolmekesi juttu , Kati pani Hellat vankri ette jahutamise ajal. Mingi lapse sünnipäev pidi varsti jõudma. Me tõime siis varsti hobused talli ette ja lahti ei võtnud. Katit ei olnud. ta läks meiel teed tooma. Seine hullasime niisama. Lollitasime ja nii. Siis tulid lapsed ja me jalutasime hobustega neid. Nad väitsid tõsimeeli et käivad ratsutamas ja oskavad hästi sõita. Näha küll polnud. Jah Kati mul oli külm. (ta ütleks, et ma valetan kui ma ütlesin, et mul ainult varbad külmetavad. Niiet oli täiega külm nagu. Lõpuks läksid nad vankriga sõitma. Seni jõudsime hobused talli panna. Suutsime veel lolli mängida. Nad jõudsid oma vankriga kiiresti tagasi ilmselt külmapärast. Kati ütles peale Hella Lahtivõtmist et me kiiresti tuppa läheks. Ma olin jõudnud omale juba järgi kedagi kutsuda juuh. Kaija auto oli juba ees, kui me toapoole Lauraga astusime. Kati jäi pärast meid veel sinna natukeseks. Kaija läks minema. Istusime toas. Kõrvaltoas olid lapsed. Aureelia ütles tsau ka mulle. Ta oli ka seal. Jõime teed. Siis pakuti pannkooke mida me võtta ei jõudnud, sest Kati jõudis enne meile üelda, et me võiks midagi soolast süüa kui ta tuppa tuli. Olime nõus sest tegelt oli ju kõht tühi. Kartulipuder ja viinerid maitsesid supperhästi. Natuke saime vele istuda ja siis ema telefonilt kõllas mulle steven ja ütles et ta on kohal ja me hakkasimegi minema. Supper eks :D

26.Detsember 2007

Trenn oli siis 26.Detsember 2007. Hommikul tõusin ja sättisin ennast valmis. Sõin ja hakkasin minema bussijaama. Pood oli kinni. Mingi pühade pärast vist. Bussijaamas oli 10.32. Ootasin Laurat. Lootsin, et ta pole sisse maganud. Ta tuli. kell oli migni 40 millegiga. Rääkisime bussis palju. Meil oli juba siis väga lõbus. Kohalejõudes oli tallis Kristin. (meiearust) . Vahetasime riideid ja meil oli väääga lõbus. Mingi läksime majja ja tahtsime Katit sealt leida aga meile üeldi, et Kati peaks tallis olema :D Läksime talli ja Kati oligi seal. Laural oli nagu ikka otsustusvõimetus selles osas, et kelle ta võtab. Lõpuks oli nii, et mina tahtsin Nataljat ja tema hoopis arvas, et tema võtab Natalja. Ma siis mõtlesin, et ma võtan Kuiviku. Tõime nad ära. Kaija oli siis juba jõudnud ja Roosinupu kinni pannud. Kristin oli ka meiega. Kõik panime valmis ja läksime trennikale. Isabell jooksis trennikal ringi. Ta ju käib koos Rossuga trennis. Ootasime paar mintsa Katit. Kui ta tuli siis jamas Laura seal oma sadulavööga ja jalustega kaua. Lõpuks sain sõitma. Jalutasime ja kui traaviks läks siis hakkas Kuivik jamama. Täpsemalt hakkas keksima. Kati tuli pika piitsaga ja lõpuks hakkas korralikult liikuma. Vaaou. Siis pidin veel palju palju ordi nii olema. Ma Katrin talle suurt hoopi anda. Ma teadsin, ma tundsin, et lendan alla. Pole just eriti mõnus siis. Kaija sai traavi ka natuke. Roosinupp jamas. Laura sõitis kordel Nataljaga. Seal tuleb kõigil hästi välja. Kaija ja Laura vahetasid. Alguses ma arvasin, et Lauraga meie vahetame aga Kati arust polnud see vist hea mõte. No nad vahetasid siis. Natuke sõitis Laura Roosinupuga ja ta ei saanud hakkama. Roosinupp ei teinud ilusti traavi. Ta vihastas ja ütles et vahetame meie. Kui me juba hakkasime vahetama siis tuli Kati sinna ja küsis enamvähem niiet : Kes lubas teil vahetada ? Ja siis me ütlesime et me ise tulime sellise idee peale. Kati aitas meid selga. Ta ütles Laurale, et kui praegu Kuivikule selga läheb siis ta sõidab terve trenni edasi temaga. Roosinupp oli selline imelik. Ta trügis sisse ja kui sees oli siis oli sammus kohe. ÄRA RIKUTUD! niiet. Lõpuks nõustus Kaija vahetama. Ta polnud enam kordel siis. Kui selga läksin siis mõne ajapärast kolisid trennikalt Laura ja Roosinupp ja Isabell ja Kaija ja Kuivik välja. Proovisin traavi. Natalja trügis sisse. Tal olid külgratsmed küljes aga ta lollitas ikkagi. Alguses sõitsin traavi. Paar ringi. Alustasin galopiga ja siis ta tegi mulle kurja nägu ja sõitis paar ringi. Kui neid ringideks võib lugeda. Jube raske on temaga. Aga kui teistpidi tegema hakkasin hakkas ta galopi või traavi ajal tagant üle lööma(ma ei teagi milla täpselt) Igatahes mul kadus tasakaal. Kuivik ju jääb seisma ku tagant üles lööb, aga kiire sõidu ajal on see palju raskem ! Mingi imelik oli. Hea oli et alla ei lennanud. Lõpetasime. Viisin ta tallijuurde. Ma ei olnud trenniga üldse rahul, nii koba tunne oli. Kui ma jahutasin siis tuli kaija ja me rääksin mättast. Miinuseid ja plusse. Tallis olime hobuste juures. Uuspõld tuli paljurahvaga vankrisõitu. Mait Malpsten filmis seal (kirjutan valesti vist :D ) Natalja läks uule ringile selle üliõpilasega ja Fellaga kes on uus siina läsk sõitma ka üks mees. Vankriette läks Hella. Käisid põllul sõitmas. Tagasi jõudsid nad päris ruttu. Külm hakkas vist. Aitasime tekke kokku lappida ja aidata kõiges mis vaja. Nad hakkasid minema. Kõik teised peale Jani ütlesid headaega ja tema tõstis käe ja ütles tsau. Ma ütlesin ka tsauu. HaHa, naerame kui tore. Pärast veel jurasime tallis. Kristin ja Laura ja kõik aitasime heinapakke kärru viia. Läksime heina viima. Pärast sõitsime kärus tagasi ka. Niiiiii mugav oli. Lõpuks tulid siis ema ja isa järgi. Vot selline tore päev.

Ratsutamine Kuuvalgel (L)

Kui Laura juures tõusime,siis kakkasime sättima. Sõime ja vaatasime nats telkut ka. Pärast bussile minnes pidin enne käima ka poes. Jaaaa meil oli vähe aega. Kõik hea aeg läks sellepeale,kui enne majast väljumist ma tossudega köögis korra käsin ja Laura põrandat hakkas tolmuimejaga imema.TÄIESTI IMELIKUD PUHTUSEARMASTAJAD?! Poes jõudsin käidud. Vaou. Bussi jõudsin ideaalselt, Laura jõudis siis ka juba täpselt bussi. Päike oli veel madalal,tõotas tulla ilus päev. Digikat ma mudugi ei laadinud. Siis ma ka seda kaasa ei võtnud. Jätsin osa asjadest kotti ja neile esikusse. Panime tallis riidesse,liikusime maja poole.(kaija ei tulnud trenni,kuna oli reede oli päev, kus osadel koolidel veel lõppes alles kool,kaasaarvatud Haljala kool) Laura helistas Katile ja ta rääkis hoopis seda, et ta on linnas ja jõuab pool kaks.Ta lisas,et võib teha bokse vms. kuni ta jõuab.Okei, kõindisime tagasi.Olime natuke ponnide juures. Hakkasime tegema bokse.Tegime Kolm suurt boksi, ponnikeste boksi ja täkkude poksid ka.Viimase boksi tegemisel hakkas järsku mu puusade ümbruses täiega valutama. Sain natukese aja pärast paremini kõndida ja olin rahulikult. See andis tunda päris palju. Tegime ka tallivahelt puhtaks.Vahepeal jõudis Eldur(Kati onu) sinna ja ütles et me oleme tublid,et aitame.Ja siis jõudis Kati.Tõime enne tema tallijõudmist ära tuua Kuiviku ja Kelli.Esmane tahe oli siis minul Kaivikuga sõita.Laura ja Kati jõudsid kokkuleppele,et alguses sõidab Kati Kelli ja Laura Nataljaga ja siis nad vahetavad.Ta jõudis ja rõõmustas meie saavutuste üle.Kena.Kati tõi Natalja ära ja me puhastasime ja panime nad valmis.Alguses jalutasime trennikal ja siis suundusime põllule. Jalutasime läbi need tagumised põllud ja metsaääres ka.Kui traavi alustasime siis Laural ei tulnud eriti välja.Me vahetasime hobuseid. Mina võtsin siis Natalja ja tema Kuiviku. Natalja sõitis väga hästi.Raputas vahepeal kaela ainult,aga üldjuhul on see temalik.Mingi aja saime,siis traavi sõita kuni Laura jälle hädaldama hakkas.Ta ütles,et Kuivik tegi hüppe or something.Vahetasime siis JÄLLE ära. Sõitsime seni traavi kuni mina arvasin,et see ei ole normaalne, kui Kuivik mul traavis lampi seisma jäi ja siis tagant üles viskas.Katit häiris seeeeeeet Kelli kiirustas.Laural oli Nataljaga ebakindel ja ta ei sanaud hakkma.Laura ja Kati vahetasid hobuseid. Oli juba suht koidik. Päike oli juba loojumas.Lõpuks saime sõita.Vaaou.Alguses oli muidugi häda jälle sellega, et Laura peab harjuma Kelliga.Jalutasime siis mingi terve suur põlluringi.Oli kuu.Oli näha kahte säravat tähte.Natuke valgustas päikese kukutanud taevas.Lõpuks saime kohe mõnusalt traavi sõita. Kohe mõnusalt mitu ringi.Natali vahepeal oli liiga tagumikus Kellile aga siis ma sain jälle paremini. Kuna Laura oli viimane Kelliga,jäi ta vaepeal maha ja tegi vahepeal natuke galoppi järgi. Kati arvas, et teda ei pea galoppi lasta ja et see ei ole hea mõte.Lõpuks tuli otsus,et võiks galoppi teha. Ma olin õnnelik.Lõpuks tuli hetk, mida ma ootasin kaua.Laura ütles, et ta ei taha.Ta jäi ringi keskele ja võttis ta käekõrvale.Me tegime galoppi.Kihutasime.Mõnus.Nautisin täiega.Me sõitsime ühe suure põlluringi ühtepidi ja teistpidi ka.Jahutasime nüüd kõik koos.Oli pime.Valgustas kuu ja taevas oli miljoneid tähti.Kuu jättis varju minust ja Nataljast.Me rääkisime palju.Lihtsalt nii ilus oli kõik. Nii lõdvestunud olin. Nii hea.Jalutasime kaks ringi ühtepidi ja kaks teispidi.Tallijõudes võtsime nad kähku lahti ja viisime talli.Vaatasime kella. Normaalne.Me sõitsime kaks ja pool tundi umbes.Päris normaalne.Tahtsin raha anda ja Kati ütles, et pole vaja seekord, kuna me olime täna ääretult tublid.Tegelikult oli päris palju jah füüsilist tööd.Nüüd oli vaja veel hobustele koplisse ATV-ga heina viia.Aitasime henapakid kasti panna ja läksime henapakkide peale.Enne kui minema hakkasime oli kell 5.33.(kuus läheb buss tavaliselt)Hoidsime tasakaalu.Ega see ju pikk maa polnud.Jagasime pakid lahti.Tagasi tulles istusime ees. Kolmekesi mahtus ära.Päris hea oli sõita nagu.Siis oli meil paar minta aega, et riided vahetada.Bussi ootasime natuke ja siis tuli jälle see roheline suur nagu tavaliselt. Bussis sõime krõpse ja saiakesi.Olime väsinud.Pärast kodus veel selg andis tunda.Igatahes oli meeldejääv trenn. (Y)