18. oktoober

Liisiga läksime hommikul vara sinna et tööle hakata. Kaija tuli hiljem siis kui juba enamus töid valmis oli. Kiku oli ka seltsis. Mingi kolme tunniga jõudsime kogu maja valmis. Siis läksime ratsutama. Liis ja Kiku vaatasid enamusaja pealt, lõpus said meil käekõrval jalutada. Aurik oli ka seal. Mina sõitsin Pollyga ilma sadulata ja Laura sõitis Kuivikuga ilma sadulata. Trenn oli hea tasakaalu harjutamiseks. Mul oli istak hea ja üldse läks hästi. Vahepeal oli tunne et kukun sealt alla aga suutsin selle ikka ära hoida. Galopi osa oli kõige parem. Alguses arvasin et tee natukene prooviks, et kas ma üldse seal seljaski nii püsin aga sain väga hästi hakkama. Polly tegi järske seismisi teiste juures ja oli raske teda edasi kohe ajada. Siis tegin nedest eemal galoppi. Mõlemast jalast sai kohe õigesti sõita ja alguses kippus ta kiirustama hiljem oli rahulik mõnus galopp ;) Laural oli loomulikult kõik Kuivikuga korras. Galopi ajal ainult Kuivik hiljem tüdines ja streikis natsa visates tagant üles, aga õnneks suutis Laura ennast seljas hoida. aaaaaaa, Tekiila ja Kaija olid ka trennis. Kati võttis nad kordepeale. Vahepeal said nad päris hästi hakkama. Galoppi ainult ei teinud. Mingi kahe tunnipärast hakkasime koju liikuma. Vot siuke päev !

Kuna olin öösel ainult mõne üksiku tunni maganud, tõusin ikka üheksa aeg. Jutt oli nii, et kui ilus ilm on siis lähme ratsutama. See oleneb hommikust ja sellest kuidas ilm on. Pidime arvestama ainult trenni sõitmisega, sest Katil oli vaja ära viia Tsaar päeval. Ja selleks ajaks tahab ta juba sõitnud olla. Alguses olin kindel et ma ei lähe ratsutama ja et on mõetu nii lühikeseks ajaks minna jne. aga kui me Madli ja Trinega bussijaamas olime ja kell oli mingi 40.(buss läheb 10.50) tuli päike välja ja oli hästi mõnus ilm. Ainuke probleem oli see et mul polnud ratsutamisriideid kaasas ja olin täitsa tavaliste riietega ja teise jopega, millega ratsutada ei saa. Sellest kõigest päästis mind välja Kaija-Liisa, kes lubas mulle kogu varanduse kaasa võtta. Kiirelt kümne minutiga sain räägitud ema ja Kati ja Kaijaga et tren toimuks. Taskus oli imeläbi 20 krooni, mis võimaldas mulle bussipileti ostu. Jehhuia. Ja siis ma läksingi Mättale. Kui sinna jõdsin oli platsis umbes seitse inimest. Kati tegeles Tekiilaga, kaks inimeste sõitsid Kuiviku ja Ezraga, oli näha et nad olid sellised kobavõitu. Läksin sinna ja Kati käskis mulle Polly ära tuua, kui temaga sõidan. Ootasin siis peale seda ülessannet tükk aega Kaijat. Lõpuks ta jõudis ja siis rääkis et tahab Tekiilat. Kati oli selle pikapeale nõus, kuigi peab võtma rahulikult sõitu, sest tema on ju ka juba tükk aega sõitnud. Läskime siis paltisle ja sõidsime mingi pool tundi umbes. Mina sõitsin ilma sadulata ja päistetega. Üritasin ta rahulikuks saada, korralikult tasakaalu hoida ja ennast lõdvaks lasta. Palju kordi traavis hakkas ta kiirustama ja mängis õmblusmasinat, aga siis ma sian ta jällegi hästi ilusti traavi sõitma. Palju oli hetki kus oleks sealt äärepaelt alla käinud. Kaija mässas ka Tekiilaga seal traavis. Tekiila uimerdas nagu ikka tavaks on. Nii me siis mingi väikse aja sõitsimegi. Ilm oli hea. Mitte liiga palav ega mitte liiga külm. Kati ütles, et mu istak on väga hea kui ma ilma sadulata sõidan, siis ma ei saa neid jalgu ette viia. Väga hea. Hakkasimegi lõpetama. Käisime hobustega pildistamas koplis ja saime hästi palju ilusaid pilte. Saime natuke toas istuda ja vanemad tulidki järgi.

• Ps. Laura käis laupäeval trennis. Sõitis Kuivikuga, Kati oli trenni ajal kuskil metsas omadega. Ja Laura sai üks hästi hakkam, sellepäarst ta pühapäev meiega ei tulnud.

• Üks mees sõitis Kuivikuga. Tänu selle tulid mulle silme ette kõik mehed kes hobusese selga Mättal saanud on. Rääkisin Katile ka, et nii naljakas on hiljem nende üle naerda, sest vaata muidu kõvad tegijad kõiges aga kui hobuse selga saavad siis on karp nii kinni kül üldse olla saab ja nägu on ka surmtõsine :D