28.09

Täna oli siuke päev et, tõusin hommikul ja mu esimene mõte oli : appi, ma tahan ratsutada. Organiseerisin, helistasin kõigidele. Selgus, et Kaijal pole trantsporti, Laura ei saa tulla ning Kati ei võta vastu. Jehhuia. Siis helistas jälle Laura ja ütles et ta saab tulla. Siis sain kätte Kati asemel Silja ja ta teatas et me võiks küll tulla. No läksime siis bussiga Mättale. Ilm oli päikesepaisteline. Tegime korda Eltsu ja Kristeli toa ning alt põranda tolmuimeja ning lapiga. Siis ütles Kati et me jõuaks sõta vaid omapead. Seda me tegimegi. Mina sõitsin trenni algul Kuiviku ja Laura Ezraga. Kati soovitus. Algul nagu ikka sõitsime traavi ja sammu ja volte ja täisistaktraavi jne. ja siis tegime galoppi. Tegelikult õnnestus päris edukalt. Tegime pilte ja filmisime. Sõitma hakaksime 14.07 ja lõpetasime kolmeaeg. Laural oli vaja minna kooli 110 aastapäeva tähistamise üritusele pileteid või käepaelu vms. müüma ja minul tädi sünnipäevale minna. Nii jõudsimegi minu emmega varakult tagasi, kuigi Laura jäi veidi hiljaks. Pilte lisan hiljem.  Sorri et nii lühidalt kirjutan. Tahan juba tudimaile ka kunagi jõuda. 

Laura ilma Kuivikuta on nagu sokk ilma sokita.

19.-20. September Trenn+ matk.

Reedel peale kooli saime alles nelja paiku Mättale minema hakata, kuna minu emme oli Rakveres. Sinna jõudnud, istuime mingi aja niisama, kuni Kati meile teatas, et me võiks nüüd minna trenni ja et tema on nii väinud ja magamata, et tema ei viitsi küll meid sinna valvama tulla. Meie esimesed mõtted olid muidugi need et hea nali Kati. Selgus et ta mõtles seda tõsiselt. Tõime omale ära Kuiviku ja Ezra. Panin Ezrale Polly sadula. Läksime tikude koplisse ja jalutasime paar ringi sammu ja siis tegime traavi vaikselt.(Kell 18punktnull1 alustasime sõitu.) Vahepeal jalutasime taha lopide juurde. Tegime täisistakut ning kergentatud traavi. Trenni alguse poole tahtis Ezra mul kangesti kiirustama kippuda, kui Kuivik eemal rahulikult traavitas. Tegin igasugu volte ja asju ja püüdsin teda seal rahustada. Nagu mulle omane suutsin närvi minna ja siis Laura nõu küsida. Hiljem läks mul paremini ja Ezra oli ka rahulikum. Laural tuli Kuivikuga päris edukalt kõik välja. Kuivik, rahulik poiss, oskab Lauraga ennast ikka korralikult üleval hoida. Nad on nagu tervik, kes trenniks, kokku sulanduvad. Tähendab : Laura ilma Kuivikuta on nagu sokk ilma sokita. Tegime galoppi ükshaaval, et me saaks jägida, kas me teeme õigest jalast, mida me loomulikult ei oska.(kukeajud, ps. mõistus pole oma teha)(ps. hüppan õhku, taon pihku! :D) Mina alustasin esimesena vasakust jalast. Tõusis kohe esimene kord õigest. Tegin paar ringi. Algul läks vähe kimaks, aga siis sain rahulikuks. Selleks et ikka suur pööre välja tuleks tuleb Ezraga varakult alustada. Siis jõuab Ezrale ka kohale et peaks enne ära pöörama kui aed vastu sajab. Blond ju. Siis oli Laura kord. Imenunnu tõusmine oli. Väga edukalt läks. Ei koperdanud õnneks, Laura pabistas selle pärast veidi. Siis mina tegin paremast. Mul läks seal sassi, tegime vasakust kogemata, tõstsin uuesti ja sõitsin ikka mõnuslat mingi kolm ringi ikka. Nii mõnus tunne oli. Laura võttis vitsa kätte, kui Kuivik jamama hakkas paremale poole galopi tegemise alguses. Kuivik loopis seal oma paksu peput taeva poole kakskümendsentimeetrit, aga sorri mees, Laura ei kukkunud alla ja sa pidid ikka paar ringi galoppi sõitma. Tegime koos natuke sirge peal ka. Ja see oligi meie superhüper trenn. Jahutasime neid päris pikalt. Lisaks jalutasin Ezrat veel veidi tallijuures, et ta jumala eest haigeks ei jääks. Õhtul käisime saunas ja rääkisime pikalt Hipega juttu, mis oli loomulikult hästi huvitav. Nii tarka ja kogenud inimest annab ikka otsida. Ja temaga vist küll vaikuse hetke olla ei saa. Magama läksime umbes kaheteistaeg. Tudisime üleval kolmeses toas. Hommikul oli kell üheksa äratus. Sõime ning käisime eesleid ja kitsi külastamas. Kiisudega olime ka natuke. Nad on hästihästi armsad. Kella kaheteistkümneks oli ette nähtud mingi kolme-neljatunnine suur matk vankri ja kolme hobusega. Kui tõime neid matka jaoks hobuseid oli meil võimalus minna ilma sadulata selga ja siis tallipoole sõita, juhul kui teised hobused järgi ei tule. Aga mis imet, nüüd kui oli võimalus, et saab selga minna tulid kogu kari järgi. Muidu ei tule kunagi ja nüüd rikkus see meie rõõmu ära. Fantast. Kaheksa inimest pidi tulema ja 11 oli vist kohal. See selleks. Nende ratsutamiskogemus pidi olema hea, seda küll ei ütleks. Üks mees ütles, et oskan ikka, et paar korda olen seljas käinud. haha. Tekiila oli vankri ees ja Kuivik, Ezra ja Polly järgi. Kuivik jalutas tegelikult päris palju osa teest Tekiila ees. Kui temaga üks oskaja naine sõitis siis sõitis ta päris edukalt. Tegi vahepeal põldudel traavi ja galoppi. Metsas vaknri eest sõitis ka traavi. Ei pole ime ka et Tekiila tahtis ka traavi minna ja siis järgi tahtsid tagumised ka traavi minna ja siis oli bdkjasm. Üks mees jäi seal kamba peale joodud Jäägermeistrist veits purju ja asjas lolli juttu. Mingid kinnisvara inimesed. Meie pidime hästi palju hoolt kandma, et kõik väga hästi läheks. Kõigile inimestele pidi ära seletama ratsutamise põhiasjad. Ja jalutamisest ma parem ei hakka rääkimagi. Paar kilomeetrit ikka kokku nagu käekõrval. Laural olid kannad villis ja minul jalad valusad ja ka natuke hõõrus mul. Kui lõpuks tagasi jõudsime ja tuppa saime oli kell viis. Sõime ja läksime talli, viisime hobused maja pool olevast avast välja seljas. Seda rõõmus saime ikka nautida. See määris mu musti teksaseid korralikult. Siis läksime ootama bussi. Ootasime ja ootasime. Möödus kakskümendminutit ja me helistasime Katile ja lasime kontrollida bussireisid.ee-st kas üldse bussi peaks täna, laupäeval tulema. Alati on tulnud ja nüüd jäeti see liin ära. jehhuia. Siis viis meid Kati koju, sest meie vanemad kummagil tuua ei saanud. Kuulasime autos Jäääärt ja kõik. Fsio. Finito. The End.


Kummardus.

Pilte on nagu näha väga palju. Eelmise korra omasi on ka vist.

14. september

Hommikul läksime sinna bussiga. Alguses olime niisama tunnikese toas. Lilli kiisupojad olid üles leitud ja kasti sees, Silja toas võis ned vaatamas käia. Kuus imearmsat kiisupojakest. Kaija -Liisa jõudis parasjagu siis kui me hobuseid grupi jaoks tooma läksime. Tõime koplist Roosinupu ja Tekiila. Rahvas pidi olema pool üks platsil, savi et nad paarkümmend minutit hilinesid. Seni saime meie sõita. Imestasime Tekiila erksuse ja kuulekuse üle. Kui grupp lõpuks saabus, oli nende seas Kaijale palju tuttavaid. Meie Lauraga tundsime ära laagris käinud Gerli, kelle väikse õe kaheaastaseks saamist seal tähistatigi. Tuli välja et Kaija ei sagi matkale, set ta pidi minema koju oma väikse õe sünnipäeva tähstama. Mingi nelja aeg läksime mina Ezraga, Laura Kuiviku ja Kati Tsaariga matkale. Läksime külateidpidi kaudu Vihula mäe peale. Tegime kõigepealt traavi üles-alla. Siis tegime galoppi ülesmäge. Mina kõige ees, Laura minu järgi ja Kati kõige viimasena. Korraga kuulsime, kuidas Kati karjus "Kurat jääge seisma!". Hiljem selgus, et Tsaar oli mitmeid kordi tagat üles visanud. Nüüd kirjutab Laura : nii tere:D. Et siis nagu lõpetasime selleks koraks galopi Vihula mäel ära ;D. Läksime põldude kaudu tagasi. no tegelikult sealt kus tulime :D. Et me siis jõudsime sinna suurele põllule :). seal kus me varemgi sõitnud oleme. Seal siis pidime kõigepealt ühest põlluotsast teise minema etr kodupooole jõuda. Sinna läksime traavis. Aga kui olime siis niinimetatud seal kodupooolsemas põlluotsas, arvasime Krissuga et võiks galoppi kaa teju juuu :). ja siis tegimegi ringiatast ümber kati galoppii. Alustasin mina Kuivariga. meil tuli ilusasti. sain õigest jalast tõstetud ja puha :). siis tegi Krissu ka. Tal mingi Ezra hakkas kimama nagu tavaliselt. Aga ta sai suurepäraselt hakkama nagu tavaliselti Ezraga :). ja siis läksime kojuu. ja täpselt siis sõitsid krissuemmeissi mööda meist :D. niiet nemad jõudsin ennem kohale kui meie. siis me võtsime hopsid lahti ja lasime koplisse. ise jooksime tuppa et asjad kokku pakkida. ja vsoo ;D, läksimegi koju ! :)

Minule meeldib see pilt !

07.09.08 trenn. Teretulemast sügis.

Need pildid on siin Katile. Täna läksime bussiga Mättale. Kui kohale jõudsime oli Kaija meil vastas. Kuna vihma sadas, tõima hobused talli ja istusime umbes kaks tundi toas niisama. Siis kui natsa tibutas läksime sõitma. Mina Ezraga, Laura Kuivikuga ja Kaija Tekiilaga. Kui tikude koplisse jõudsime siis Kati pakkus varjandi välja, et läheks teeks mingi ringi. Aa, mis mainimata jäi oli see et sõitsime sadula-ja valjsteta. Ehk päitsetega lihtsalt. Mutionu maja juures olid suured veelombid ja ebatasane maa. Seal otsustasime sõita trenni. Vesi oli kohati päris kõrge. Katil tuli kummikutesse vett ja lõpuks ta oligi ta põlvedeni ja ka üle selle märg. Ta solberdas seal koos Kaija ja Tekiilaga. Tekiila kohati ei kuulnud sõna ja Kati sõitis temaga ise, sammuti Kuivikul oli paha tuju. Võisime teha vee sees traavi. Hobused tõstsid jalgu siis kõrgele ja pidi hoidma lakast kinni. Vahepeal sõitsin mina Kuivikuga ja Laura Ezraga. Hästi hea oli seal vee lomipdes sõita edasi-tagasi. Vihma natuke tibutas ja sääski oli palju. Sõitsime arvatavasti üle tunni, sest ajataju oli vahepeal kadunud. Hobused oli lõpuks tüdinud ja me lõpetasime trenni. Tegime tallis 7 boksi ära. Istusime toas ja hiljem oligi aeg ära minna.

Sorri, et kirjutasin tegevusi üldiselt. Olen vässu.

26-29. August Mättal.

Kati kutsus meid suve lõpu puhul Mättale. Teisipäeval läksime Liisi autoga Mättale, Kaija oli siis juba kohal. Kati täitis mingi vanemas eas naisega lauääres hobuste kohta käivaid pabereid. Päeval läksime trenni. Seekord teistmoodi, ilma sadulata ja valjasteta. Platsile võtsime kaks hobust nelja peale. Tegime igasugu harjutusi, mis Kati Lusia kursusest õppis. Jalutasime üksteisel käekõrval. Õhtul tegime sama jälle. Õppisime tasakaalu ja õiges asendis liikumist. Sõitsime silmad kinni ja tegime sellel ajal ootamatuid peatusi. Järgmine päev käisime väiksel matkal. Kõik hobustega. Seal olid Laura kuivikuga, Kaija Tekiilaga, Liis Pollyga ja mina Ezraga. Kati jalutas Tarat käekõrval. Õhtul kordus sama mis tavaliselt, ainult et Kaija oli Tekiilaga üksi. Vahetasime hobuseid ja tegime sääre eest ära astumisi. Trennides oli ka Kuivik vahest. Uuspõllud ostsid uue hobuse Utoopia. Ja mättale on ka tulnud Shetlandi(?vist) täkupoiss Ettur. Tarale tegime vahepeal trenniplatsil erinevaid harjutusi. Kati pani talle nöörid seljale ja vaatas hobuse reageeringut. Ta pani Tara temast huvituma ja järgi käima. Ühel õhtul tegime sauna. Vaatasime ühte filmi, mis räägib Lucy õpetusest. hohoho. Aa, panime ka Kuivikut vankri ette kaks korda. Ühe korra jalutasime lihtsalt Asfaltil edasi-tagasi mingi maa. Kõndisime käekõrval tal. Teine kord sõitsime Vihula lasteaeda. Uuspõldude väiksesele poisile järele, kelle nime ma ei tea. Ilm oli täpselt niisugune, et tagasitulles viimase kahe km jooksul tuli hull padukas. Aga ennem oli ilm kena, päike paistis ja nägime ka vikerkaari. Neljapäeval hommikul koristasime alt ja ülevalt ühe toa. Neljapäeva õhtul läks Liis ära. Reedel oli hommikune trenn, milles kõik osalesid oma hobustega.

Uuspõllud ostsid omale soojaverelise hobuse Utoopia.