24.05.08

Mina sain isaga sinna, Laura oli Liisiga seal öö. Hommikul olid nad tööd teinud ja siis jõudsin mina. Hakkasime kähku pihta. Mina võtsin Fella, Laura Kelli ja Kaija Kuiviku. Sõitsime jalkaplatsil. Oli hästi palav ja kellegil ei tulnud midagi eriti välja. Olin kuri ja pahane endaüle. Kõik läks kehvasti kuni selleni et me vahetasime hobuseid. Mina võtsin Kelli, Laura võttis Kuiviku ja Kaija Fella. Nüüd sujus mul kõik hästi, Kelli liikus superhästi. Laural läks ka hästi ja Kaijal ka. Galoppi sain ma mitu ringi ilusti tehtud. Mõnus aeglane galopp oli. Teistpidi läks ka hästi. Laura proovis ka aga see ei õnnestunud hästi, sest Kuivik jampsis seal kõvasti. Siis sõitis hoopis Kati temaga. Noh ja nii oligi. Enamvähem kogu trenn. Passisime veel talli juures vitzz ja siis ma pidin juba koju minema sest läksin pulma lilleneiuks.

10.05 Trenn

Kuigi sellest on möödas juba nädal, suudan ma ikkagi meenutada midagi. See oli fantastiline päev. Tahtsin tegelt tavaliselt trenniplatsi trenni ja seekord Aaniga ja hüpata. Aga tuli välja et Katil on jälle teised plaanid. Rääkis et me läheks jälle matkale. Laura oli õnnelik, Kati rahul aga mina, mina olin pisut pahane, aga matkale ei saa igapäev minna ju. Võtsin siis Fella matkale. Laura võttis Kuiviku ja Kati võttis Ezra. Läksime jälle läbi selle küla mis eelminegi kord. Vahepeal metsarajal kui rahulikult läbi paksu metsa jalutasime ei olnud mul üldse kindel olla. Ühes kraavis oli mingi elukas, alguses arvasin et see on lind aga tuli välja et see oli kobras. Esimest korda nägin nii lähedalt. Fellal oli mingi kartus kohe sees. Aga midagi õnneks ei juhtunud. See tihe mets ajan mulle judinad peale. Pidevalt käisid mu silmad üle ümbruse. Jõudsime Oandule ja seal metsaradadel sõitsime ringi. Siis tuli see mägi, kus on palju tõuse korraga. Fella võttis mul juba alguses elukiire galopi sisse. Olin teglikult õnnelik. Esimesena olin ma mäest üleval. Siis jõudsin ka teised. Natuke teed kõndisime alla kui Kati ümber pööras ja meidki kutsus. Ma ei suutnud tähelegi panna, kui Fella juba kihutamisfaasi sisse võttis, püüdsin teda tagsi hoida, ta keeras järsku paremale paksu sambla sisse ja siis leidsin ma ennast juba samblahunnikus. No kes ikka seal pehme peal haiget saab. Asi oli selles et Fella hakkas lollitama. Nüüd põdesin ma väheke. Ka Laural ei paistnud eriti kõik korras, sest Kuivik oli pisut ärevil kogu sõidu. Jõudsime mereäärde kus me pilte tegime. Sinna tulid ka mingid inimesed jalgratastega, üllatuseks olid nad Fella kunagised omanikud. Mereääres olin ma pahane. Peale seda kukkumist olin ma üldse kuidagi närviline. Fella ei seisnud üldse paigal. Pilte ei saanud ka hästi teha. Hakkaisme tagasi minema. Jalgratturid sõitsid meiele ootamatult järgi, just siis kui minul ratse lõdav oli. Kuivik ja Fella ehmatasid galoppi sellepeale. Mõnus. Hea, et tasakaaluga kõik hästi oli, muidu oleks sealt ka alla lennanud. Sõitsime metsteedel traavi ja asju. Jalutasime ka vahepeal palju, ja mis kõige hullem - vaikuses. Mul oli pea pulki täis. Tahtsin ainult koju vahepeal. Jõudsime tagasi põldudele kus enne alustasime. (tulime teist kaudu tagasi) Tegime kaks korda mõnuslt galoppi. See tõstis mu tuju. Imetlesin isegi galopi ajal, kui hea ma varjupildil välja nägin. Seega lõppes meie matk. Tuppa kutsuti meid suppi sööma ja räägiti et meie esimesed tööpäevad peaks olema 23. ja 24. mai. Steven jõudis juba söögi ajal kohale ja nii tore päev lõppeski.

03.05 Trenn

Olime kokku leppinud nii, et me lähme 10.50 bussiga ja tuleme 14.45 bussiga tagasi. Selle aja see võis nii mõndagi teha. Ilm oli väga soe. Tõime Fella ja Kelli ära ja puhastasime ära läksime sõitma. Tuli välja et Fella on ikka tundlik selle pinnase suhtes. See ajas mind loomulikult jälle närvi. Sõitsime siis jälle jalkaplatsil. Hästi palju sõitsime traavi ja tegime erinevaid harjutusi. Ilm oli megapalav. Higistasime koos hobustega. Galoppi sain ma ka jällegi mitu ringi sinna-tänna. Laural seekord Kelliga ei tulnud välja galopp. Kelli junksis nii palju. Lõpuks tegi ikka kordel. Ilma Laurata. Sellesosas oli jällegi Laura pahane enda üle. Kristin oli ka seal terve trenni. Pärast sõitis ta Fellaga ilma sadulata. Mingid inimesed käisid sõitmas natuke pärast meid ka. Meil on nii parasjagu aega, et jõudsime pärast trenni veel niisama olla. Ja siis läksime bussile.

01.05 Trenn !

Kuna olid pühad siis ei olnud meil kooli. Jäin Laura juurde ööseks, et siis oleks hea hommkul minna. Kaijat ja Liisi jälle ei tulnud. Oli pilves ja kuum ilm. Tõime hobused ära. Mina Fella ja Laura seekord Kelli. Pärast puhastamist viisin Fella trennikale et teda paar ringi jooksutada. Ta lonkas esimest paremat jalga. Tallijuures selgus et näha pole midagi. Ta oli tundlik selle kõva pinnasega. Sõitsin jalka platsil. Kati jooksutas terve trenni ühte tinkut. Kristin vaatas ka niisama trenni. Lura sõitis pikalt vahepeal trennikal. Tegin Fellga erinevaid harjutusi. Tegin omale ise trenni. Kati viskas vahest pilgu peale ja prandas kui vajadust oli. Sõitsin ilma jalusteta traavi nii kergenatud kui täisistakut. Sõidsime kaua. Päris palav hakkas. Kristin läks tinkule selga, et teda jahutada. Järsku hakkasid nad galoppi tegema, päris võimas galopp oli, Kristin hoidis ennast võimalikult tugevalt kinni, aga kaotas ratsmed, hobune sai sellest nii aru et ta võib siis joosta. Kristin lendas sealt alla. Ta õnneks haiget ei saanud. Nüüd oli meie tipphetk. Mina võisin galoppi teha. Kõigepealt vasakule poole. Tegin kolm ringi järjest, üritades täisistakut teha, mis osutus suht raskeks. Viimasel ringil tegin voldi ka mis välja tuli. Ülimõnus, väljaarvestada seda et ma hüpata ei saanud. Kord oli Laura käes. Algul ei õnnestunud, kuna Kelli pööras palju sisse ja juksis, lõpuks ikkagit sai ilusti mõne ringi teha. Ta tegi poolistakus. Jee nüüd pidin ma paremale poole tegema. Alguses läks mul poolteist ringi aega et õigest jalast tõsta. Sain siis jälle kolm ringi teha koos voldiga. Paremast poolest Fella küll joosta ei oska eriti. Kael on imelikult viltu alati. Jälle Laura kord, nüüd sai ta kiiremini tõstetud ilma junksimata. Galopp valmistas mingit meeletut rõõmu Laurale. Loomulikult ju, galopp on elumõnus :) Jahutusel vahetasime hobuseid ja Laura sõitis minu tibukesega ilma sadulata. Selline trenn siis seekord. Kati kutsus meid järjekordselt sööma. Läksime, sest kõhud olid tühjad. Peale sööki tegime tallis kasulikku senikaua kuni isa jõudis Rakverest Mättale. Oleks tahtnud ikka veel aidata, sest boksid olid paar päeva tegemata. Järgmine trenn on meil homme (03.05), mille ma oma rahast kinni maksan. Kevad on käes ^^
Ps. Roosil on nüüd varss !